Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lugejat-vaatajat ei tasu lollitada

    JuhtkiriFoto: Anti Veermaa

    Äripäeva meelest on ajakirjandusväljaannete ainus võimalus oma usaldusväärsust säilitada teha ranget vahet päris ajakirjanduslikul sisul ning makstud artiklitel-videotel.

    Isegi kui TV3 “Seitsmeste uudiste” uudislugude müügi uurimine peaks trahviga lõppema, pole lahendust leidnud üks suurem ja põhimõttelisem probleem. Sõltumatu ajakirjandusliku sisu ja makstud tekstide/piltide järjekindel ja põhimõtteline eristamine on ülesanne, millega meediakanalid peaksid toime saama eneseregulatsiooni korras.
    Äripäeva meelest on ajakirjandusväljaannete ainus võimalus oma usaldusväärsust säilitada teha ranget vahet päris ajakirjanduslikul sisul ning makstud artiklitel-videotel. Selle eesmärgi kiiremaks saavutamiseks võiksid väljaanded seljad kokku panna, selmet üksteise suunas näpuga näidata. Selgetest kokkulepetest toimetuse ning reklaami- ja sisuturundusosakondade loomingu eristamise asjus on võita kõigil meediakanalitel väga lihtsal põhjusel: ühe eksimused ja küsitavad teguviisid kantakse üle teistele. Kokkuvõttes kahaneb kogu meedia usaldusväärsus.
    Tõde on vaja teada
    Nn tõejärgsel ajastul pole mitte kuhugi kadunud vajadus teada saada, kuidas asjad päriselt on, mis tegelikult juhtus ja mida sellest saab järeldada. Jah, sotsiaalmeedia rolli suurenemine on tõsiasi, millega keegi ei vaidle. Samuti mitte sellega, et suur hulk inimesi lepib selle uudisvooga, mida Facebook kuvada otsustab. Ent info päritolu ja tõesuse suhtes tundlikud inimesed ei kao. Kes-, mis-, kus-, kuidas- ja miks-küsimused jäävad ning vastata suudab neile endiselt parimini just selleks loodud professionaalne tiim ehk toimetus.
    Mida enam suureneb informatsiooniga manipuleerimisest huvitatud huvigruppide arv ja nende võimekus seda teha nii, et inimesed ei tee manipuleeritud ja manipuleerimata sisul vahet, seda suuremaks muutub professionaalsete ajakirjandusväljaannete toimetuste vastutus kallutamata info edastamisel ja mõtestamisel.
    Tõsiasi, et traditsiooniline reklaam enam endisel kombel sihtgruppide peal ei toimi, on pannud ettevõtjaid otsima teisi võimalusi sihtgruppe kõnetada. Nii on sündinud sisuturundus, mis võtab traditsioonilise reklaami kõrval aina rohkem ruumi ja võimaldab väljaannetel teenida tulu, mida paigutada sõltumatu sisu loomisse. Asjaolu, et osa sihtgrupist makstud ja maksmata sisul vahet ei tee, ei vabasta väljaandeid vastutusest ise seda vahet teha ning kohustab seda selgemini teada andma, mis on mis. Rahvusvahelise uudistemeedia organisatsiooni (INMA) andmetel märgistab sisuturundust 93% maailma juhtivaid meediafirmasid ja peab seda oluliseks.
    Eneseregulatsioon
    Kuigi esmapilgul võib tunduda, et meediaväljaannetele ongi kasulikum makstud ja sõltumatu sisu segi ajada, siis pikemaajalises vaates on lugu vastupidi. Võib-olla leiab mõni sisuturundatud, kuigi vastava märkega varustamata teksti kaudu tuntuks tehtud toode kergemini ostja, kuid inimesi lõputult lollitada ei ole võimalik. Kui meediaväljaanded ennast ise eneseregulatsiooni korras puhastada ei suuda, toimub puhastus väljastpoolt pealesurutud vormis: siis juba põhjusel, et lugeja-vaataja loobub jälgimast kanalit, mis esitab informatsiooni segamini kaubanduslike teadaannetega.
    Mõistlik mõttekäik võiks olla selline: vaba ja sõltumatut ajakirjanduslikku sisu loov väljaanne saab ka rohkem reklaamiraha ja sisuturunduskliente, seega on ka majanduslikult edukas. Ajakirjandusväljaannete tegijail pole põhjust oma lugejaid ja vaatajaid alahinnata.
  • Hetkel kuum
Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
SASi aktsionäride koosolekust sai täielik kaos
Kui enne eilset lennufirma SAS aktsionäride üldkoosolekut Rootsis oli küsimus, kui vihased on ettevõtte aktsionärid, kelle vara hävitatakse täielikult, kui ettevõtte ümberkorraldamine läheb edukalt, siis see mure kadus peagi.
Kui enne eilset lennufirma SAS aktsionäride üldkoosolekut Rootsis oli küsimus, kui vihased on ettevõtte aktsionärid, kelle vara hävitatakse täielikult, kui ettevõtte ümberkorraldamine läheb edukalt, siis see mure kadus peagi.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Sõudmise kaheksapaat kui meeskonnatöö musternäide
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Raadiohommikus: nädala ettevaade, Eesti juhtide head ja vead ning kutsehaiguste uus hoog
Äripäeva esmaspäevane raadiohommik võtab lähema vaatluse alla Eesti juhid, uurib, miks kutsehaiguste teema uut hoogu on saamas, näitab börsinädala olulisemaid verstaposte ning markeerib ka kohaliku kapitali Lätti liikumise.
Äripäeva esmaspäevane raadiohommik võtab lähema vaatluse alla Eesti juhid, uurib, miks kutsehaiguste teema uut hoogu on saamas, näitab börsinädala olulisemaid verstaposte ning markeerib ka kohaliku kapitali Lätti liikumise.