Lõpuks ometi saab see Krediidipanga jama läbi

Krediidipanga müük Coopile ja Inbankile on Äripäeva meelest rõõmustav neljal ja ettevaatlikuks tegev ühel põhjusel.

Esiteks saab loodetavasti puhtaks Krediidipanga kui hämarate finantstehingutega seotud plekk pangandusmaastikul, mille tulemusena on Eesti ja siinsed ettevõtted paljude maailma suurpankade jaoks keelatud maa. Seni suuresti siidikinnastes tegutsenud finantsinspektsioon saab ka kergemalt hingata. Pole jama selle omanikuga ja Venemaa lingiga. Rein Otsasoni asutatud pank pöörab uue, puhtama lehekülje, aga seda ka uue nime all. 

Niisamuti võidab eile teatavaks tehtud tehingust kindlasti tarbija, aga eelkõige väljaspool Tallinna elav inimene. Annab väikese lisaargumendi maal edasi elada. Uhke ju, kui saab edaspidi kassapidajat ATMina käsitada ehk talt sularaha välja võtta. Ehk on uuest pangast rohkem abi ka maapiirkonna ettevõtjale, keda pealinna pankurid ei tunne ja rahastada ei julge. Coop koos Inbankiga on muljetavaldavalt kiirelt arenenud järelmaksuturul, kust peale LHV on teised pangad väljunud – see on ka üks uue panga tegevusvaldkondi. 

Coopi kaupluste senine edu maapiirkondades aitab kindlasti kaasa ka uue panga edukusele. Tegemist on turunišiga, mis eraldivõetuna poleks atraktiivne, kuid just kaupluste ühtlast kaetavust arvestades lisab kumulatiivset efekti. 

Kolmandaks võiks loota, et Priit Põld­oja ja Jan Andresoo loodud Inbank teeb LHVd ehk tuleb varsti börsile. Endiste hansapankurite Inbank tegi mullu populaarseks osutunud võlakirjaemissiooni. Pole ka ime – novembris teatas firma, et võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on Inbanki laenuportfelli maht kasvanud 137 protsendi võrra ning hoiuseportfelli maht 227 protsendi võrra. Hästi, väikesel on kergem kasvada, kuid siiski. Põldoja on varem öelnud, et tema pangandusest kasumlikumat ettevõtlusharu ei tea. Kindlasti on inimesi, kes tahaks sellest ettevõtlusharust omanikuna veel osa saada. Jääme ootama.

Neljandaks toob uus ühine Coop Pank inimeste teadvusesse ühistulise ettevõtlusvormi. Ühistu kõlab nõukogude kooperatiivide pärast natuke kehvasti, aga vaadates endise Coopi majandusedu, ei saa öelda, et see vorm nüüd halb oleks või ei toimiks. Erinevalt näiteks samuti Tallinna Ühistupangast, mis diskrediteerib nii ühistu, panga kui ka Tallinna definitsiooni ja on mõeldud maksumaksja rahaga Keskerakonna ambitsioone rahuldama. 

Tõsi, siit tuleb samas ka ettevaatlikuks tegev põhjus. Nimelt, kui mingil ettevõtmisel on 80 000 omanikku, nagu on Coopil, siis on oht, et omanikku polegi. Oht, et omaniku nägemust asendab juhatus, keda keegi ei kontrolli. Samas, kuna Coop Pangas on aktsionär ka n-ö tavalise ettevõtlusvormiga Inbank, võib arvata, et panga juhtimisega saadakse hakkama.

Selles loos on väärika taustaga asjaosalised. ETK ehk Coop asutati 100 aastat tagasi. Krediidipank asutati 25 aastat tagasi. Coop Panga juht Margus Rink on Hansapanga taustaga, meeskonda on viimastel kuudel tugevdatud siinsetest Rootsi pankadest ostetud spetsialistidega. Inbank reklaamib end Skype’i ja Playtechi taustaga meeskonnaga. Usutavasti annab see kõik alust lootusele, et sünnib edulugu. Mis on seda vingem, et seda tehakse suurlinnadest eemal, maal.