Riik vaatab firmaautode kapoti alla

Rahandusministeerium on firmaautode erasõitudeks kasutamise käsitlusega jõudnud ehmatava ettevõtjate erimärgistamise kava juurest tagasi mõistlikumate lahendusvariantideni. Valitsuskabinetile on plaanis pakkuda ka varem laual olnud firma sõiduki mootori võimsuse põhist maksustamist. Äripäeva hinnangul võib rahandusministeeriumi meelemuutust nimetada sammuks õiges suunas, sest paljudest kõlanud ideedest on võimsusepõhine maks siiski üks selgemaid, samuti ei kaasne sellega tervet rida „aga“-sid. Vähemalt esialgu ei ole neid näha.

Jutt on ennekõike neist ettevõtjate autodest, mida kasutatakse nii töö- kui erasõitudeks ning mille puhul sai suurimaks komistuskiviks võimatu ülesanne selgelt eristada töö- ja erasõit. See erisus peab aga olema väga selge, kui ettevõtja/töötaja üle piiri eksimine võib lõppeda maksuameti santksioonidega ettevõttele. Kuivõrd sõitude eristamist ei ole selgeks vaieldud ning firma autosid kasutati pigem südametunnistuse järgi, muutus see debatt väga fantaasiarikkaks ja näited jõudsid kohati absurdini. Kui maksuamet proovis praktikas hakata kontrollima ettevõtte sõidukite kasutamist erasõitudeks ning saatis ametnikud registreerimismärke kontrollima spordiklubide parklatesse, tõusis sellest enneolematu lärm. Absurdne katsetus lõpetati.

Selge on see, et mootoril peab mingi võimsus olema, et sõiduk liikuma panna, ning nüüd on pigem mugavuse ja edevuse küsimus, kui võimas on see firma sõiduk, millega hommikuti tööle, õhtul tagasi ja mõned teised ettevõttes kokku lepitud sõidud tehtud saab. Tallinna tänavate kehv olukord on andnud ainest põhjendada võimsate maasturite ostmist vajadusega üldse kuskile kohale jõuda, aga see on siiski ettekääne. Meeletuid mägesid pole meie riigis vaja igapäevaselt ületada ning parem on, kui maal suudaks auto hoida selleks mõeldud teedel ja radadel.

Seepärast on võimsuse põhjal maksustamine võrdlemisi mõistlik kompromiss. Kes tahab võimsust, saab seda endale lubada, ja ka maksma ei lähe see liialt. Kes soovib, saab kasutada autot rohkem transpordivahendina - seda meelelaadi praegune rahandusministeeriumi plaan lausa soosib.

Plaan soosib keskmise võimsusega mootoritega sõidukeid sedavõrd, et ettepaneku taga ei tundu olevat ka valitsuse ühte peamist käivitajat ehk vajadust lappida eelarveauke. Pigem on laekumas erisoodustustelt ligi 5 miljonit eurot vähem makse, sest tööandja sõiduautodest valdava enamiku jaoks muutub uus kuumäär soodsamaks.

Rahandusministeerium on optimistlik ja loodab, et lihtne ja selge lahendus toob maksumaksjaid juurde ning loodab ikka mõne lisamiljoni uue plaaniga juurde saada. Kuivõrd maksustamispõhimõte on lihtne, selge ja pigem väärtustab ausat käitumist kui suunab skeemitamistele, tuleb loota, et valitsuskabinet selle plaaniga ka nõustub.

Eraldi väljatoomist väärib rahandusministeeriumi kava loobuda firmasõidukite märgistamisest erivärviliste registrimärkidega. Ükskõik, kuidas püüda seda plaani ka positiivseks mõelda, ei oleks tegemist millegi muu kui ettevõtjate erimärgistamisega ning sellist mõtteviisi ei saa kuidagi õigeks pidada. Kuigi jah, märgistamine oleks tabanud ka neid OÜtajaid, keda ministeerium ja maksuamet tegelikult taga ajavad ning kes ettevõtmisega vähem tegelevad kui maksude optimeerimisega, aga ei õigustaks seda enam kõigi ettevõtjate ühte patta panemist.

X