Henkel, PKC jt – ärge jamage, makske rohkem

Kaubanduskoja ja tööandjate keskliidu eesotsas olevate ettevõtjate meelest tuleks enne panditulumaksu rakendamist peaministri või rahandusministri juurde vaibale kutsuda need mõnikümmend välisfirmat, kes kasumit laenuna välja viivad ja kelle tõttu see kõiki Eesti ettevõtteid puudutav seadusemuudatus vastu võetakse.

Ehkki Äripäev on varem panditulumaksu mõtte kui ausa mängu kava heaks kiitnud, mööname, et ettevõtjate ideel keskenduda enne seda “süüdlastele” on jumet. See võiks ideaalis üldse kaotada vajaduse tulumaksu seaduse üleüldiseks muutmiseks sellisel viisil. Valdav osa neist välisfirmadest on pealegi börsifirmad ehk tõenäoliselt altimad ausa mängu seisukohtadele rõhumisele.

10 miljonist eurost enam on Eestis välja laenanud Creditinfo hiljutise uuringu järgi 17 välisfirmat. G4S, Henkel, PKC, Leiburi emafirma Vaasan Group, Olvi, Swedbank, Vichiunai, Stora Enso, Stockmann, UPM-Kymmene, YIT, SEB, Rimi, Esto, Paroc, Optimera ja Viru Keskuse omanik Pontos. Kokku 630 miljonit eurot. Igati ministrite pingutust väärt.

Mõni aasta tagasi Swewdbank ühe suurema dividendimakse siin tegi, see võiks olla eeskuju teistele. Kui ka osa neist välisfirmadest hakkaks ühemõtteliselt dividende ja seeläbi tulumaksu tasuma, pole ehk tõesti vaja rakendada maksumuudatust kogu Eesti ettevõtlusele. Poleks äkki vaja nohu skalpelliga ravida?

Ükspuha, kui selgelt seadust ka ei sõnasta, panditulumaksu rakendamine tekitab vähemalt alguses üsna suurt ebaselgust. See ei puuduta ju ainult välisfirmasid, vaid ühetaolisuse põhimõttest johtuvalt ka Eesti omasid. Kuidas ikkagi maksuamet täpselt seadust tõlgendama hakkaks? Kust jookseb piir, kas maksu alla läheksid edaspidi näiteks ka kõikvõimalikud ettemaksed, deposiidid ja käendused?

PwC on juba tähelepanu juhtinud võimalusele, et maksu alla võib minna ühe ettevõtja poolt teise kontserniettevõtja eest pangale tagatise või garantii andmine, sest see tuleks võrdsustada ja maksustada võrdselt laenu või dividendijaotisena. Samuti sellele, et riigil siiski on ka hetkel võimalik maksustada väljaantud laene, kui need on oma majanduslikult sisult kasumieraldised, lähtuvalt riigikohtu otsusest.

PwCst, aga ka teistest BIG4 audiitorfirmadest rääkides tuleb samas tõdeda, et kasumi maksuvabalt laenuna emaettevõttele andmise skeemi on nad ise Eestis suuresti välja töötanud. Ka Äripäev on audiitoritelt kergemas vormis kritiseerida saanud, et meie omanik Bonnier võtab raha Eestist dividendi, mitte laenuna. Ehk on siin vaja ka Eesti juhtivate maksukonsultantide suhtumise muutumist.

Aastatuhande vahetusel vastu võetud Eesti radikaalse tulumaksuseaduse üldpõhimõte, mida Äripäev toona esilehel sõnaga “Võit!” tähistas, ei olnud kasumi ettevõttest väljakantimine laenuna, vaid maksuvabastus investeeritud kasumile.

See ei tähenda loomulikult, et tulumaksuseadust muuta ei tohiks. Kuid mõnekümne ettevõtte pärast teha seadus, mis mõjutab kas või lisatöö kaudu tuhandeid teisi, ei tundu loomult kõige efektiivsem lähenemine. Vähemalt tasuks kaaluda alternatiivsemaid lähenemisi. Variant on näiteks korraldada ka üks näidisprotsess ja vaadata, kas maksuametil on argumente juba praegu kasumi maksuvabalt väljaviimist maksustada. Peatselt ametisse astuv maksu- ja tolliameti uus juht, kes kuuldavasti pidi tulema erasektorist, võiks selle oma tööplaani võtta.