Eduka Eesti väärikas põli

Eduka Eesti lugusid lugedes tekib küsimus, kas Eesti on tõepoolest valmis saanud. Äripäeva toimetuse vastus on: ei, head sõbrad, nii ei ole see mitte!

Toimetust üllatab tänavuselt konkursilt silma torkav “riigiusk”: riigi peale loodetakse erakordselt palju. Küll leitakse, et ta peab üht valdkonda rohkem rahaga toetama, küll et teist.

Toimetusele on see mõtteviis võõras: meie usume nimelt, et elu teevad alati paremaks ikka ettevõtlikud inimesed, ettevõtjad. Riik on vaid ettevõtlikule inimesele soodsa keskkonna looja, mitte see, kes suuri asju teeb – või üldse peakski tegema. Hea riik laseb ettevõtlikul inimesel ennast teostada, silma paista ja edukaks saada, ei sega teda bürokraatiaga ega karista ülearu maksudega. 

Mõningase murega märkame, et etatismil (kui Peeter Koppeli lemmiksõna kasutada) on Eduka Eesti autorkonna seas kandepinda. Teine mõtlikuks tegev tendents on usk, et selle või teise hoone, asutuse või organisatsiooni rajamisega muutub kõik ja õnn tuleb Eesti õuele. Soovitakse rajada ­uusi muuseume, spaasid, teadus- ja lõbukeskusi, justkui võiks üks või teine rajatis olla see võluvits, mis turistid nagu võluväel kohale toob ja nende siia jäetava rahaga Eesti majanduse kasvama paneb.

Ühelt poolt annab see tunnistust sellest, et küllap on hulk põhilisi asju 25 aastaga iseseisvas Eestis siiski päris hästi korda saanud: kuskilt ei pitsita nii kõvasti, et oleks tarvis südameverega Eesti elu uueks kirjutada.  Teiselt poolt aga tundub, et õigus on kolumnist Ahto Lobjakal: Eesti kipub keskealise mehe tülpinud nägu minema. Eks ole ju keskmine arvamusautorgi keskealine mees, kes liigagi hästi teab, kuidas asjad on ja olema peavad. Vahel tal lihtsalt silm ei sära.

Tegelikult oleme kogutud saagiga rahul. Eelmisel aastal ühtlaselt kõrgeks tõusnud taset ongi keeruline ületada. Edukas Eesti toimus tänavu viiendat hooaega järjest ja nende aastate jooksul on kogunenud aukartust äratav ideevaramu, mida iga oma lugu konkursile pakkuv autor vaevalt läbi töötada jõuab või soovib. Nõnda sai Edukas Eesti juba eelmisel aastal väärikaks ja autoriteetseks täiskasvanuks, keda kuulatakse ja pannakse tähele – ning tänavune aasta on tema täiskasvanupõlve jätk.

Tõsiasi, et selle täiskasvanu mõttemaailm alati Äripäeva omaga ei kattu, on aastate jooksul ainult rõõmu teinud: erinevaid ilmavaateid esindavad autorid vaid rikastavad meie nõudlikku arvamusruumi. Kaks aastat tagasi oli Edukas Eesti näiteks silmatorkavalt sotsiaalse rõhuasetusega, eelmine aasta aga tõstis teravalt fookusesse e-Eesti kängumise. Esimese hooaja IT-vaimustusest kantud võidud on aga juba ammugi päriseluks ja isegi ajalooks saanud. Hea meel on ka selle üle, et mõni autor on tähtsad mõtted lustakasse vormi rüütanud: see arvamise töö ei peagi alati surmtõsine olema.

Esmaspäeval koguneb žürii ja valib välja kuus nominenti ja kolm preemiasaajat. Nominentide nimed anname teile kohe teada, aga võitjate nimed saavad avalikuks 10. märtsil toimuval lõpuüritusel. Paberlehes jagub Eduka Eesti lugusid lugeda veel ka järgmisel nädalal.