Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maksuametnikud koduses seinakontaktis

    energiaFoto: Anti Veermaa

    Eesti Energia teatas rekordilisest kasumist, millest kolmandik tuleb elektri koju toimetamise eest. Ilmselgelt on kasum põhjendamatu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

    Eelmisel nädalal teatas Eesti Energia järjekordsest kasumirekordist – eelmisel aastal sai riigiettevõte 171 miljonit eurot kasumit, millest rohkem kui kolmandik ehk üle 60 miljoni euro teeniti elektri inimestele koju toimetamise eest. Seega enamik meist, kellel külm külmkapis või pilt teleris, osales Eesti Energia kasumirallis. 
    Paraku ei ole tegemist vabatahtliku jõulutunnelilaadse annetusega, vaid monopoolses seisundis oleva riigifirma hinnakirja on kõrged kasuminumbrid sisse kirjutatud, millest tarbijal keelduda ei õnnestu. 
    Pidev investeerimisvajadus
    Äripäeva arvates on elektri hind põhjendamatult kõrge ehk kuidagi ei ole põhjendatud ülikõrge riikliku monopoli kasumimarginaal – 41%.
    Lugupeetud Eesti Energia ja tütarfirma Elektrilevi, Äripäev tuletab meelde, et riikliku monopolina on teie ülesanne välja ehitada ja korras hoida elektrivõrk ning elekter selle kaudu kodudesse mõistliku hinna eest kohale toimetada. Jah, teenuse olukord on aasta-aastalt paranenud, aga nagu refräänina kuuleme pärast tugevamaid tuuli päevadepikkustest elektrikatkestustest pea igast Eestimaa nurgast. Kasumi teenimine on üldiselt boonus selle eest, et teenus on hea ja kliendid õnnelikud ning töö hästi korraldatud. Monopoli juhid on viidanud püsivale investeerimisvajadusele ning selleks on võetud ka laenu. Siinkohal nõustuks, et laenuraha on odavam kasutada kui omavahendeid, aga seda enam pole põhjust suuri kasuminumbreid taga ajada.
    Kelle kõrvad siit hoopis välja paistavad, on omanik ehk riik. Kuna dividendid aitavad riigikassat täita, siis on omanik huvitatud maksimaalsest omanikutulust ja seega ka võimalikult suurest marginaalist.
    Nii laseb riik piltlikult kirjutada elanikele suuremaid arveid, kui ettevõttel tegelikult vaja lähekski. Tavakodanikul elektritarbimisele alternatiive pole ning seega on riik sisse seadnud kaudse maksu. Eesti Energia on juba teinud ettepaneku maksta omanikule ehk riigile 47 miljoni eurot dividende, millele lisandub tulumaks 11 miljonit.
    Võimalus hinda korrigeerida
    Ülikõrge kasumimarginaali järele vajadus puudub ja riik võiks ju elektri hinnas oma rahvale leevendust pakkuda, aga valitsus on pigem vastupidi kasumirallit toetanud, lubades Elektrilevil pärast konkurentsiameti ettekirjutust hinna alandamise kohta kehtestada uus tasu – püsitasu neile, kes piisavalt palju elektrit ei tarbi. Selliste kasuminumbrite juures poleks püsitasu vaja läinud, eriti kui tasu mõju kohta peamiselt maapiirkondadele pole just liiga häid analüüse ette näidata.
    Teiseks – miks peab tegema selliseid liigutusi varjatult ja keerutades, tuues sisse viiteid kallitest ammustest laenudest ja suurtest projektidest Utah’s ja Jordaanias ning sama lause teises pooles sidudes sinna otsa tavalise kodutarbija.
    Äripäev on päri: jagame Eesti Energia omaette üksusteks. Lahutame üksteisest vaid emafirma kaudu seotud projektid ja on palju selgem. Riskantsemad projektid arvestavad oma riskidega ja lihtne, garanteeritud tasuvusega monopoolne elektri kojutoimetamine saab olla mõistliku hinnaga toode ja teenus.
    Kolmandaks – seni, kuni raha tuleb, ei muutu ilmselt midagi ka põlevkivist energia tootmisega, ükskõik kui kiviaegne see käsitlus ka päikese ja tuuleenergia kõrval poleks. Seni, kuni tegemist on riigikassat tõhusalt täitva masinvärgi ühe osaga, ei teki mingit huvi praegust olukorda muuta.
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Netflix sai miljoneid kliente juurde, kuid aktsia langes ikka
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Järjekordne Telia MeetUp toimub juba 30. mail
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.