Lätlastega tasub sina peale minna

Sellal kui eestlased käivad Lätimaalt alkoholi ostmas ja mahutavad auto pagasiruumi pudelite kõrvale ka toidukraami, on osa ettevõtteid otsustanud oma firmad siia maksupakku tuua. See on olnud päris lihtne, sest – üllatus, üllatus – info liikumine naaberriikide vahel on suurepärasest kaugel.

Äripäeva meelest tasub Eesti maksuametil ekstra selle nimel pingutada, et koostöö lätlastega suurepäraselt toimima saada. Praegune tava kord kvartalis Läti kolleegidega kokku saada tundub kõnelevat formaalsest lähenemisest või viisakusvisiitide tasemel suhtlemisest.Tegelikult on vägagi meie huvides, et lätlastel oleks sama tõhus maksuamet kui meil. Parasjagu on nii, et osale Läti ettevõtetele tundub mõistlik Eestisse maksupakku tulla, ent tegelikult leidub kindlasti ka vastupidiseid näiteid, ja pealegi võivad trendid alati pöörduda. Kui Eestil on Läti maksuameti näol käepärast usaldusväärne ja töökas partner, siis laheneks nii mõnigi sabaotsaga naabrite juurde ulatuv probleem palju kergemini.

Lätlaste aktiivsus on Eesti maksuameti poole pöördumiste arvu poolest märksa suurem kui meie vajadus lõunanaabritelt mõne kahtluse asjus informatsiooni nõutada. Eestlased pöörduvad Läti maksuameti poole oluliselt harvem: ametliku selgituse järgi soovist asjad ettevõtjatega otse suheldes korda saada, tegelikkuses aga ilmselt teadmise tõttu, et lätlastel on oma igapäevatööga muret hulga rohkem kui meil. Esiteks on maksude maksmise kultuur lõunapiiri taga üksjagu kehvem kui meil siin, teiseks aga pole sealne maksuamet ise just ideaalses töökorras ja uusimate e-võimalustega asutus, millega oleks tingimata lust koostööd teha.

Äripäeva eilsest kaaneloost selgus, et ühiste registrite toimimise projekt on juba valmis kirjutatud, selle elluviimine aga seisab raha taga. Võib-olla ei peaks meiepoolne panus siin tingimata olema jõuga, st rahaga asja kiiremale edenemisele kaasa aidata, aga kindlasti võiksime rohkem panustada nõuga. Eesti IT-võimekus, kui palju me ise seda ka ei kritiseeri, osutub võrdluses teistega sageli siiski üllatavalt eeskujulikuks.

Ühised e-platvormid ja võimalus teineteise registritest sujuvalt infot kätte saada on meie huvides sama palju kui lätlaste huvides. Ükskõik kumma poole petistel kõige lihtsam esialgu või ka pikemaajalise plaaniga just naabri juurde pageda.

Ent ka Eesti ja Läti valitsused võiksid maksumuudatusi plaanides soojemad suhted sisse seada. Muidugi vahetavad rahandus- ja teisedki ministrid omavahel infot niikuinii ja kuuldavasti said Eesti viimased alkoholiaktsiisidki tehtud lootuses, et need on lätlastel plaanis niikuinii. Ent sedakorda läks vähe nihu, lätlased mõtlesid ümber ja alkoholiralli läks käima – seekord Eestist Läti suunas, võib-olla mõne aasta pärast jälle vastupidi. Igatahes tasub teadvustada, et naabrite majandusruumide vahel toimib vähemalt ositi ühendatud anumate printsiip.

Sellest ei järeldu küll tingimata, et meil peaks ühised maksud ja ühised seadused olema, aga näiteks ühist maksuametit on meile soovitatud küll: Läti sõltumatu mõttekoja teadus Daunis Auers on selle mõtte autor. Nii või teisiti: koostöö võiks olla palju lähem, kui ta praegu on. Lihtne ja loogiline. Soomega on maksu- ja muu koostöö käinud kiiremini, saame nüüd lätlastega ka järje peale.