Rahapesujuhtum jätab mõlgi Eesti eduloole

Ajaleht Postimees kirjutas, et Eesti pankade kaudu liigutati ligi 1,6 miljardit dollarit Venemaalt pärit kuritegelikku raha. Selle tuvastas organiseeritud kuritegevusele ja korruptsioonile keskendunud ajakirjandusprojekt OCCRP.

Äripäeva hinnangul on kõige suurema löögi saanud Eesti riigi rahvusvaheline maine ja seepärast tuleb juhtum põhjalikult uuesti lahti võtta. Mitte ainult meie finantsasutuste pärast, vaid sellepärast, et sama juhtumi teises otsas on meie riigi viimase aja kõige suurejoonelisem e-valdkonna edulugu – Eesti e-residentsuse projekt ja kogu e-usaldusväärsus tervikuna.

Eesti on enda rahvusvahelisel tutvustamisel palju rõhku pannud kõikvõimalikele digilahendustele. E-valimised on midagi, millega maailmas paljudele eeskujuks oleme. E-maksuameti kaudu tulude deklareerimine minutitega on midagi, mis enamikule Euroopas, aga kindlasti Ameerika Ühendriikides ilmvõimatu näib. Digiallkiri – elektrooniline isikutuvastus, mille andmise õigus tekib ka e-residendil, on seotud kogu e-riigi usaldusväärsusega ja seni on see usaldus ennast õigustanud.

Ja muidugi pangandus. See, kuidas Eesti jättis sisuliselt vahele pangatšeki perioodi ja läks otse üle internetipangandusele, avaldas maailmale muljet. Internet on piisavalt turvaline, kinnitame uhkelt.

Eesti ja siin tegutseva panga filiaali sattumine rahapesuskandaali lööb kahjuks mõra nii e-residentsuse programmi, aga ka teiste e-riigi edulugude usaldusväärsusse. Igasugustel e-skeptikutel on hea öelda, et see kõik sai teoks tänu internetile ja e-riik Eesti ei suuda vajalikul määral korda tagada ehk kuritegevust ennetada ja vältida. Tegelikkus siinsete pankade kohatisest ülikonservatiivsusest näiteks välismaalaste ettevõtetele hädavajaliku pangakonto avamisel ei oma praegu tähtsust, sest see juhtum sai ju võimalikuks.

Võimalik, et kuskil tehakse detailides vahet, aga üldjoontes läheb mustemasse nimekirja pigem terve väikeriik, mis osales Venemaalt pärit raha pesemises, mitte ühe panga kohalik filiaal.Kaugelt ja süvenemata võib jääda mulje, et Eesti kutsub e-residendiks riiki, kus on arenenud internetipangandus, aga toimub ka suurejooneline rahapesu. Mitte mingil moel ei tohi selliste paralleelide tõmbamiseks võimalust anda.

Aasta tagasi märtsis andis Äripäevale intervjuu Danske panga Eesti juht väidetava rahapesu toimumise ajal – Aivar Rehe, kes selleks ajaks oli juba panga juhi kohalt vabastatud. Seda pärast Eesti finantsinspektsiooni ettekirjutust pangale. Toona Rehe kinnitas kätt südamele pannes, et ettekirjutused ei tähenda ühtegi rahapesujuhtumit. Eile teatas Danske Bank, et juhi vahetuse põhjuseks oli justnimelt toosama juhtum. Seega Rehe kas ei teadnud niivõrd mastaapsest juhtumist midagi või ei rääkinud ta tõtt.

Miks ja kuidas panga kohalik filiaal sellesse afääris sattus, ei ole teada. Kõige rohkem on viidatud asjaolule, et polnud põhjust kahelda, sest offshore-firmade kasutamine ei ole keelatud. 

Äripäev on seisnud selle eest, et ettevõtluses ei pea olema varjatud osalusi ja üleüldse – mida läbipaistvam, seda parem. Käesolev juhtum on tõestus, et kui oleks nähtud suurte ülekannete taha, oleks aegsasti jaole saadud. Teiseks tõestas juhtum, et iga varjatud asi tuleb ühel hetkel välja. Siinkohal suur tunnustus uurijatele ja ajakirjanikele, kes juhtumi päevavalgele tõid.