Niimoodi ei saa Tallinn tõesti valmis

Tallinna kinnisvaraarendajad on marus. Või meeleheitel. Või mõlemat, sest Tallinna linnaplaneerimise amet (TLPA) ei ole pea kaks aastat pärast uue ehitusseaduse jõustumist 2015. aastal suutnud oma töökorraldust uue olukorraga vastavalt ümber korraldada. Seetõttu kurdavad kinnisvaraarendajad, et ehitusluba tuleb oodata kohati isegi 3–6 kuud kauem kui seni. Üldnumbritena väljastati mullu ehituslube viiendiku võrra vähem kui aasta varem ja seda ehitusturu elavnemise tingimustes.

Ettevõtjate meelepaha on mõistetav – ehitusloa taotlemiseks on tehtud palju eeltööd, panustatud paljude professionaalide töötunde, tiksuvad laenud ja muidugi toppab arenduste müügi- või rendilepingute sõlmimine. Arenduste hinnad lähevad arendajate jaoks kõrgemaks, mis võib omakorda tuua kaasa hindade kerkimise ostjate jaoks.

Äripäeva hinnangul ei ole siin ei ameti juhil ega planeerimist kureerival Tallinna abilinnapeal linnapea ülesannetes Taavi Aasal midagi keerutada ning olukorra lahendamiseks tuleb kaasata vajalikku kompetentset lisaressurssi. Pooleks aastaks või aastaks, aga esimene ülesanne on viia ehituslubade menetlemine seaduses ette nähtud perioodi ehk 30 päeva sisse.

Ei ehitusseadustik ega muud õigusaktid näe ette võimalust pikendada ehitusloa taotluse lahendamiseks ettenähtud 30päevast tähtaega, viitavad kinnisvarafirmad. Seega on tegemist kestva seaduserikkumisega ja see olukord tuleb lahendada tundide, mitte kuudega.

Ning järgmisena tuleb linnavalitsusel üle vaadata, kui palju vajab ameti töö ümberkorraldamist nüüdseks juba mitte enam väga uue ehitusseadustiku valguses. Kinnisvarafirmade liidu tegevjuhi Tõnis Rüütli kinnitusel on seaduses toodud 30 päeva piiri nõuet võimalik täita, seega ei ole seadusandja üle jõu käivat ülesannet andnud.

Kuna ehitusloa taotlusele vastuse saamise aeg on veninud pikemaks, kui arendajate plaanid on seda ette näinud, toob see kaasa ettenägematuid kulusid nii arendajatele kui ka allhankijatele. See omakorda võib viia paljude tulevaste kohtuvaidlusteni TLPAga, viitab Eesti Kinnisvarafirmade Liit oma 17. märtsil tegevlinnapea Taavi Aasale saadetud kirjas.

Ehitusseadustikku oodati ehitusarendusvaldkonnas kaua, sest sellega pidi taotlusprotsess ettevõtjate jaoks muutuma lihtsamaks ja kiiremaks. Seaduse üks mõte oli võtta ettevõtjalt ära omavalitsuste ülesandeid.

Omavalitsustele pandud täiendavate kohustuste hulk on üks asjaajamise venimise põhjuseid, millele viitab TLPA juht Anu Hallik-Jürgenstein Äripäevale antud intervjuus.Ei tundu eriti mõistlik, et seda ütlema peab, aga seaduse mõju analüüsi ameti tööle oleks saanud teha seaduse väljatöötamiseks kulunud aastate jooksul. Tänane olukord, kus TLPA peab manageerimise vigadest tulenevalt lihtsalt seadust rikkuma ja valdkonna arengut pidurdama, ei ole rahuldav.

Ehitusloa taotluste kuhjumisel planeerimisameti aeglase protsessi tõttu on veel üks varjukülg – nimelt suureneb koos arendajate huviga saada oma asi iga hinna eest kiiremini liikuma ka võimalus, et selleks proovitakse keelatud võtteid ehk suureneb korruptsioonioht. Tallinna arendustes liigub suur raha ja nii võita kui ka kaotada on palju.