LHV ja Nordica sinimustvalge PR-projekt

Eesti riiklik lennufirma Nordica sõlmib riigile kuuluva ettevõttega Transpordi Varahaldus lepingu kahe uue lennuki CRJ900 rentimiseks. Lennukite ostmiseks väljastab Transpordi Varahaldus 25 miljonit euro eest võlakirju, mille märgib LHV. Täpsemalt küll pooleks LHV pank ja LHV pensionifondid.

Kõlab nagu ilus lugu, kus kõik võidavad. Öeldakse, et kõik, mis kõlab liiga ilus, et olla tõsi, ei ole kas tõsi või ei olegi ilus. Ehk – milles on konks?

Äripäeva toimetuse arvates on konks selles, et selliseid lugusid tahaks rohkem kuulda. Isegi kui kogu see tehing on pastakast välja imetud ja võimendati tegevusi, mida oleks tehtud nagunii, on selles sellist elegantsi, et julgeks teistelegi soovitada. PR küll, aga tehke järele!

LHV, kes panustab sellele, et ennast eestimaise pangana inimeste peas kinnistada, sai selle tehinguga oma imagole tuge. Nordica on küll natuke võõrapärane ja päris mitte sama, mis oma Estonian Air oli, aga ikkagi oma. Eesti pank ja Eesti lennufirma koostöös. Ilus.

Teiseks, LHV leidis siiski koduturult koha, kuhu investorite ja sealhulgas pensionisse investeerijate raha paigutada. Ajal, mil kurdetakse, et ühest otsast raha põleb vaikse leegiga kontodel, sest kuhugi pole seda paigutada, on praegune tehing näide, et võimalusi on küll, kui otsida. LHV otsis ja leidis. Tubli.

LHV ei riski liialt, sest tehingu summa, mis kõlab küll aukartustäratavalt – ikkagi miljonid, on tegelikult panga jaoks mikroskoopiline. 25 miljonist pool on pisut üle 1% LHV pensionifondide mahust ning isegi kui tehing lörri läheb, ei kannata fondid suurt kahju.

Pealegi on raske näha, mismoodi tehing saab LHV jaoks lörri minna, sest tegemist on riigi garantiiga võlakirjadega. Riigiabi, võiks selle kohta öelda. Isegi kui Nordica välja ei vea, saab Transpordi Varahaldus pakkuda lennukeid teistele soovijatele. LHV pensionifondide juht Andres Viisemann kinnitas Äripäevale, et lennuk on tagatis nagu iga teine ja neile eksisteerib teisene turg. Lisatagatiseks on Transpordi Varahalduse neli lennukit.

Tehingu sisuks olevate võlakirjade intress on 2,58 protsenti, mis ei ole küll teab mis kõrge, aga pole ka paha. Tehingu eest riigiga ehk sisuliselt riskivaba tehingu kohta igati korralik tulemus. Nordica sai tehingust samuti tuge oma mainele, sest anti edasi sõnum sellest, et lennufirmal läheb hästi – ega lennukeid ilmaasjata juba juurde ei rendita. Ja raha hoitakse kodumaal, mis sobib igati kodumaisele lennufirmale.

Võib juhtuda, et sajad ja tuhanded kaubanduskeskustes LHV müügiinimeste poolt panga pensionifondidesse meelitatud tulevased pensionärid muutuvad murelikuks oma säästude saatuse pärast ja hakkavad neid mujale viima. Eks sellega peab LHV nüüd edasi tegelema ja selle hirmu maha võtma. Kõrgelt kukkumine on valusam ja nii Nordica kui ka LHV peavad sellega arvestama.

Aga Eesti riigile on siin järjekordne näide, et kodumaine kapital otsib võimalusi ja on neid, kes võimalusi pakuvad. Mis takistas näiteks parvlaevade puhul samasugust võimalust kohalikele investoritele pakkumast? Või edaspidised suuremad investeeringud teedesse?

Ja muidugi tuleb võimalust pakkuda linnahalli puhul – kui erainvestorid tahavad projektis osaleda, on see suurim kindlus, et projekt on päris. Kui investorid ei seda soovi, tuleb kampaaniast loobuda.