- OMX Baltic0,44%301,66
- OMX Riga0,19%895,1
- OMX Tallinn0,2%2 066,57
- OMX Vilnius0,04%1 194,92
- S&P 5000,8%6 141,02
- DOW 300,94%43 386,84
- Nasdaq 0,97%20 167,91
- FTSE 1000,19%8 735,6
- Nikkei 2251,65%39 584,58
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,14
- OMX Baltic0,44%301,66
- OMX Riga0,19%895,1
- OMX Tallinn0,2%2 066,57
- OMX Vilnius0,04%1 194,92
- S&P 5000,8%6 141,02
- DOW 300,94%43 386,84
- Nasdaq 0,97%20 167,91
- FTSE 1000,19%8 735,6
- Nikkei 2251,65%39 584,58
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,14
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Lõpetage raha laialipuistamine
Äripäev tunnustab valitsuse paindlikkust: panditulumaksust loobumine on õige otsus. Ent vaataks õige nüüd kogu kompoti uuesti süsteemselt üle. Valitsuse maksupoliitika on Eesti maksukoormuse kasvatanud aegade kõrgemaiks ja üksnes see on põhjus kogu rehkendus uuesti läbi arvutada.
Kui panditulumaksu põhjalaskmine sündis ettevõtjate ja laiema avalikuse pahameelelaine harjal, siis ühisdeklaratsioonide teema ülevaatamine on IRLi vastse esimehe Helir-Valdor Seederi isiklik väike võidukas sõda. Ent siia ei maksaks nüüd pidama jääda. Kogu kobarasjaajamise käigus keedetud maksusuppi ei saa kuumalt süüa, aga süsteemsem mõtlemine on väga teretulnud.
Peale riigi- ja laiemalt kogu avaliku sektori ametnikkonna kärpimise, mille vajadusele on Seeder juba lubanud, võiks valitsus samuti oma taristuinvesteeringute programmi üle vaadata ja lõpetada raha sihitu pudistamise siia-sinna. Kohalikeks valimisteks valmistumine ning igaühele-midagi-printsiip paistab sest kavast välja kogenematulegi silmale.
Nimetagem asju õigete nimedega
Niisiis: riigi investeeringud, kogumaht 135 miljonit eurot. Haapsalu raudtee ehituse vajadus on esimene, mille võiks uuesti läbi kaaluda: 8 miljonit eurot pole küll teab kui suur kokkuhoid, aga raha ikka. Samamoodi on näpuotsaga raha jagatud teistegi raudteelõikude kiiruse suurendamise jaoks – kõik see on selline igaühele-midagi pudistamine, kokku aga räägime mitmekümnest miljonist eurost. Paneksime küsimuse alla ka Pärnu ja Kärdla lennujaamale eraldatud raha – 20 miljonit.
Mis puutub panditulumaksusse, siis rõhutasid valitsuserakonnad, et seda ei tule seni plaanitud kujul. Missugusel kujul siis tuleb, sellele küsimusele on vaja kärmet vastust. Oleme Äripäevas varemgi väitnud, et ettevõtte tulumaksu laualetõstmine ei pea tingimata olema välistatud – näiteks koos tööjõumaksude olulise langetamisega.
Ent asju õige nimega nimetades ei pea kartma ka seda, et lõpuks saadakse ikkagi asja päris sisust aru ja hakatakse sellele vastu seisma. Sama lugu on astmelise tulumaksuga – asja olemust ei muuda see, et klassikaline astmeline tulumaks on Eesti versioonis kehtestatud tagurpidisel kujul. Tulumaksuvaba miinimumi suurendamine võiks jääda – küsimus on aga, kas see summa peaks olema tingimata 500 euro peal. Kuna tegemist on riigieelarvele erakordselt kuluka meetmega, annab selle langetamine nt 450 euro peale juba märgatavat kokkuhoidu.
Ametisolevat valitsust on iseloomustanud soov teha kõike teisiti, kui tegi eelmine valitsus: uued maksud, uued investeeringud. Iseenese tarkusest valminud maksukokteil osutus aga nii plahvatusohtlikuks, et valitsus kippus seda käideldes ise ära lagunema. Märkamine, kui väga sügeleb Reformierakond uuesti valitsusse pääsema, ja mõistmine, et koos pisemate paremkonservatiividega saavad oravad kokku valitsuse, millesse Keskerakond ja sotsiaaldemokraadid ei kuulu, osutus praegusele võimuliidule heaks motivaatoriks: kolme valitsuspartei ühisavaldus panditulumaksust loobumise kohta on selle ere näide.
Uute maksude uuesti läbimõtlemine ja –arvutamine koos riiklike investeeringute kava uue ülevaatamisega annab ametisolevale valitsusele tõenäoliselt võimaluse võimule jääda.
Seotud lood
Enimloetud
1
Otsustajad Enefit Greeni börsilt lahkumise ja Ülemiste linnaku väljaostu juures
2
4
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Otsustajad Enefit Greeni börsilt lahkumise ja Ülemiste linnaku väljaostu juures
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele
Vana-Lõuna 39/1, 19094 Tallinn
(+372) 667 0111
online@aripaev.ee