Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ähmane ala sünnitab kahtlusi
Arendaja liigub Nõmme Trummi tänava projektiga kinnisvaraäri hallil äärealal ja on omavalitsuse asi asjad pulkadeni lahti võtta.
Naaberkrundi elanikud tunnevad ennast petetuna: nemad andsid tasu nõudmata loa läbi oma krundi elekter vedada, teades, et üle tee kerkib spordiasutus väikese spaaga. Plakatid reklaamivad ehitist aga kui kodu Nõmme mändide all.
Detailirikka loo osalistel on kõigil omajagu õigust ja põhjendusi. Kindel on aga see, et omavaheline suhtlemine ja ettevõtte selgitused on olnud puudulikud, olgu siis oskamatusest või tahtmatusest kõike puhtsüdamlikult algusest peale ära rääkida.
Arenduse naaberkrundi elanikud tunnevad end petetuna, sest paberite järgi oli projekti idee muutunud juba enne seda, kui tasuta elektrijuhtme vedamiseks servituuti küsiti. Tõsi, see juhtus veel krundi eelmise omaniku Merko ajal. Juba siis oli sportlasi teenindava hotelli ja spaa asemel projektist saanud sisuliselt mõne äripinnaga kortermaja. Nagu ka advokaat ütleb, ei ole üheski seaduses keeldu, et ärimaal korteriomandit olla ei tohiks. Oleks aga olnud aus see nii ka välja öelda.
Nimetuste apartementhotell või külaliskorter taga ei ole Eesti kontekstis korterid, mida saab broneerida, et neis siis lühemat või pikemat aega peatuda. Siin on see peitenimi tavalistele kodudele, mida õige nimega nimetamast takistab maa sihtotstarve, kuhu need rajati – ärimaa. Need, kes arvasid, et ridade vahelt lugemise oskust ei lähe pärast nõukogude aja lõppu enam vaja, eksisid.
Panga jaoks on vahe olemas
Loomulikult võib mändide alla endale kodu osta, arvestama peab ainult, et pank nõuab sellisel juhul tavapärasest kopsakamat omafinantseeringut. Kui pool külaliskorteri hinnast on olemas, pole probleemi.
Kristjan Thor-Vähi ennast naaberkrundi elanike ees kuidagi vastutajaks ei pea – tema pole spordikeskust kellelegi lubanud ja miski teda seda ka ehitama ei kohusta. Ja on loomulik ka, et kümne aastaga äriideed muutuvad – kunagi õitsenud vahvli- ja suhkruvatiäri enam samuti suurt kasumit ei tõota. See-eest sama loomulik on, et paberil kirjapandu vastab sellele, mida ehitatakse ja pärast ka klientidele müüakse.
Seda lubaski Nõmme linnaosavalitsus nüüd uurida.
On aga veel üks pisiasi, mis ehitusele varju heidab. Nimelt anti ehitusluba välja pea kümme aastat tagasi ja selle kehtivuseks on vaja, et oleks kahe aasta jooksul selle saamisest töid tehtud. Kunagi saadetud ehituse alustamise teates väidetud lammutus- ja pinnasetöid pole naabrid aga märganud. Pinnasetööd aga ongi sellised, mida seitsme aasta pärast tõestada on juba raske, nii et karta on, et sinna see asi jääb ka.
Riskantne mudel
Nõmme linnaosavalitsus on siin veel üks osapool, kes pole suhtlemisega hakkama saanud. Naaberkrundi elanik on oma kirjadele sisulist vastust ootama jäänudki. Alles nüüd läks tegevus käima.
Facebooki ja kodanikualgatuse ajal ei soovita ühelgi ettevõttel suhtlemist asjaosaliste ja ka lihtsalt lähedal seisjatega kõrvaliseks asjaks pidada. Kus pole fakte, seal tõstab pead fantaasia, ütles Raivo Vare kiire raudtee projekti kohta, ja selles juhtumis kehtib see sama palju.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.