Eesti vajab karjäärinõustamist

17. juuli 2017, 07:00
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20170717/OPINION01/170719796/AR/0/AR-170719796.jpg

Kui naaberriikidega konkureerimine rikkamatele riikidele lähemale ei vii, tuleb mõelda koostööle, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Arengus toppama jäänud ja töötamise motivatsiooni kaotanud inimestele soovitatakse teinekord karjäärinõustamist. Korraks enda sisse vaatamist ja selgitamist, mida ta tegelikult teha tahab. Muutust.

Eesti majanduse ja meie inimeste heaoluga on sama lugu. Ehkki palgad on üsna kiiresti tõusnud, pole me viimased aastad Euroopa Liidu keskmisele enam lähenenud.

Ettevõtjad investeerisid eelmisel aastal vähem kui näiteks kümme aastat tagasi. Investeeringud on pidurdunud juba viimased neli aastat, tõsi, näidates väikest tõusu eelmise aasta lõpus. Kirjutame täna, et välismaiseid investeeringuid tuuakse riiki aastas alla miljardi eurot. Samal ajal on olnud rahastamistingimused head, intressid madalad.

Investeeringuid pärsivad vanad tuttavad teemad alates kõrgetest tööjõumaksudest, energiatasudest kuni vast kõige olulisemani, ebakindluseni tuleviku ees. Üha suurem osa ettevõtjad ei tea, mida riigilt oodata. Mis maksud, normid või keelud võivad ühel hetkel jõustuda. Seda ei tea ka poliitikud.

Mõni ime, et ettevõtjad on hakanud unistama oma erakonnast, kes lubaks riiki välistööjõudu, alandaks tööjõumakse aga mis veel olulisem, kes seisaks investeeringute eest laiemalt. Kes julgeks kaitsta ja argumenteerida Rail Balticut, Soome tunnelit, otsustaks kiirelt puidurafineerimise miljarditehase saatuse ja ELi abiga tehtavad infrastruktuuriinvesteeringud, erastaks suuremad börsifirmad. Meelitaks välisinvesteeringuid agressiivselt ja himuga. Kutsuks jõuliselt Brexiti mõjul siia Briti ettevõtteid.

Aga kui üksteisega ei võistlekski

See on riigi ülesanne. Aga eks ole ettevõtjatel ka endal mõtlemisainet, kuidas kiiremalt edasi. Hiljutisel kohtumisel Soome ja  Eesti ettevõtjatega võrdles Madis Müller Eesti Pangast kahte riiki põhivara struktuuri, loodava lisaväärtuse ja tootlikkuse järgi. Jahmatava tõsiasjana selgus sealt, et kõige suurem ebakõla on siin Eesti kahjuks intellektuaalomandi vallas. Uute patentide, autoriõiguste esitamises oleme soomlastest masendavalt maas. Ettevõtjate koostöö ülikoolidega on katkendlik ja puudulik.

Me räägime palju Lätist, kes kohandab oma tulumaksuseadust Eesti omaga sarnaseks. Erinevalt näiteks soomlastest, kes seda ei tee, tuues põhjenduseks asjaolu, et sellisel juhul võib kapital ettevõttesse lukku jääda, selle asemel et tootlikumalt edasi investeeritud saada.

On siin mõttekoht ka meile?

Teisalt Lätis plaanitav sotsiaalmaksu tõus, üksikisiku tulumaksu astmeliseks muutmine ja aktsiiside tõus kindlasti riiki investorile atraktiivsemaks ei muuda. Ilmselt jääme mõneks ajaks edasi Balti liidriks nii IMD konkurentsivõime kui Maailmapanga koostatavas Doing Business edetabelis.

Kuid see pole see, pole see, nagu ütleb laulusalm. Kolme väikeriigi omavaheline võistlemine meid tegelikult edasi ei vii. Investeeringutes võiksime lausa koostööd teha, sest pea iga suurem investeering annab tööd ka naaberriigi ettevõtjatele. Võtame või megakasvuga Soome laevaehitustööstuse Raumas, kus ehitusplatsil kohtab eesti keelt ja meie ettevõtjaid igal sammul.

Hiljuti Eestit väisanud Soome peaminister Juha Sipilä lubas iga kuu pühendada 30 minutit Eesti ja Soome koostööprojektide peale, Jüri Ratas suisa 35 minutit. Võtaks Läti ja Leedu ka kampa ning teeks midagigi ühiselt. Igas riigis on häid näiteid, mida teises kasutusele võtta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
16. July 2017, 23:35
Otsi:

Ava täpsem otsing