Kesksuvel börsile natuke elevust ka

Puhtalt Tallinki aktsiate müügikuulujutt tegi omanikke eile kümnete miljonite võrra rikkamaks. Kuumenenud kauplemine lükkas hinna püstloodis üles.

Mis päriselt juhtuma hakkab, saab ainult oletada. Tallink on andnud nappe krüptilisi teateid nagu Delfi oraakel, praegu on sõnajärg tõlgendajate käes.

Spekuleerida saab selle üle, kes müüb ja kui suured summad on mängus. Pakutud on, et müüjaks on finantshiiu Citigroupi erinevate fondidega seotud ettevõtted, võimalik ka, et Infortar. Edasi saab minna kuni ülevõtmispakkumise tegemise ja börsilt lahkumiseni välja.

Veel vahvam on mängida mõttega, kuhu aktsiate müügist minev raha minna saab. Võtame variandi, et osaluse müüb ka Infortar, kelle kätte tuleb siis raha suurusjärgus 250 miljonit eurot, millega saab juba uusi mänge alustada.

Esimene konservatiivne mõte on muidugi Tallinna Sadam. Kui riik selle aktsiad börsile toob, on see kindlasti Tallinki tulevastele eksomanikele turvaliselt tuttav valdkond. Viis sadamat ja kaks reisiveoliinigi sees, kus kindlasti on arenemisruumi. See, et Helsingi sadam on teatanud, et nemad oleksid Tallinna Sadama erastamisel kohe rahaga platsis, töötab nagu kvaliteedimärk. Rail Balticus osalemise vastu soomlased huvi ei tundnud. Soome arenevad suhted Hiinaga tõotavad tublit tööd ja teenistust Eestigi sadamatele.

Rail Balticu ehitus on kohe järgmine koht, kus suurem töö lahti läheb. Infortari soov selles äris osaleda kumas läbi sellest, kui nad tahtsid osta tee-ehitusfirmat  TREV-2. Tee-ehitusfirma napsas nende nina alt kiirelt arenevatesse ettevõtetesse investeeriv fond. Raudtee-ehitus pole ka veel alanud. Jõuab.

Aga Infortari puhul ei pea nii madalalt lendama. Pea kolm aastat tagasi oli ettevõte valmis õla alla panema meie rahvuslikule lennukompaniile, ja mitte ainult õla, vaid oli patriootlikult valmis hakkama koguni Estonian Airi enamusosanikuks.

Pankroti tõttu sellest asja ei saanud, aga teadmised valdkonnast on ju alles. Nüüd vajab strateegilist investorit suures osas Läti riigile kuuluv airBaltic ja see diil tundub sama hea, kui mitte paremgi. Läti riik tahab oma 80protsendise osaluse kahandada 50 protsendile pluss üks aktsia ja otsib laiast maailmast pingsalt ostjaid.

Või siis hoopis vastupidi kõrgustele võib vaadata maa alla. Tallinna–Helsinki tunneli projekti jäme ots on märkamatult soomlaste kätte nihkunud. Selle projekti õnnestumine ei tundu aga utoopilisem kui kunagine Silja Line’i ost, millega Tallink samade suuromanike käes hakkama sai.

Aga ei ole vaja transpordiga piirduda. Vaatame kunagist Tallink City kunagise meelelahutuskeskuse kava, mida kõike seal polnud – mäesuusahall, troopiline veepark, kobarkino, tivoli, rulluisu- ja suusatunnelid, klaaskatusega kaetud promenaad, hotell ja konverentsikeskus.

Osa lahendusi on Lasnamäel juba töös, üht-teist võib aga kokku panna erainvestorit vajava Tallinna linnahalli alaga, nii võiks seal midagi Põhjamaa Dubai sarnast sündida.

Kindlasti ei maksa unustada ka meie oma uut potentsiaalset suurobjekti – puidu rafineerimise miljarditehast Lõuna-Eestis.