Alkosõja relvana läksid käiku arvud

Artikkel

- Arvamused
- Märt Belkin
- 28. juuli 2017 kell 5:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Alkosõja relvana läksid käiku arvud
ÕluFoto: Raul Mee
Piirikaubanduse pärast käib sõda. Ühel pool on riik rahandusministeeriumi isikus, nende vastas kaevikutes ettevõtjate esindusorganisatsioonid, kirjutab ajakirjanik Märt Belkin.
Mõlemad pooled üritavad südameid ja meeli võita arvudega. Suured arvud on maagilised, olgu neil tõepõhi taga või mitte. Näiteks kuuluvad kõik, kui öelda, et valitsuse poliitika toob riigile, ütleme, 173 miljonit eurot kahju.
Just sellise arvu käis nädala alguses välja toiduliit, mis oli analüüsinud kaubandusettevõtete müügiandmeid. See on summa, mis peaks järgmisel aastal riigikassasse laekumata jääma, sest alkoholiaktsiisi tõsteti järsult ning piirikaubandus elavneb. Summa kajastab nii seda, et Eesti inimesed lähevad napsu hankima Lätist, kui ka seda, et vähem soomlasi tuleb Tallinnast kaupa ostma.

Kõlab võimsalt. Pressiteates ei märgita aga varjatud eeldusi. Näiteks seda, et järgmisel aastal on Läti müügi osakaal Eesti õlletarbimises 48%. Kui arvestada, et Tallinn on Läti piirist siiski üpris kaugel ning kolmandik Eesti elanikest ja märksa suurem osa tarbimisjõust on pealinna kogunenud, paneb kulmu kergitama.
Veelgi enam, lobiorganisatsiooni arvutused summeerivad vaid kahjud, arvestamata seda, et selle õlle, siidri, veini ja viina pealt, mis Eestis maha müüakse, saab riik ka rohkem tulu, kuna aktsiisimäärad on ju kõrgemad. Jah, tarbimine mõistagi väheneb ning osa sellest kolib Lätti, aga kindlasti mitte kõik.
Et järgmisel aastal alkoholitootjate ootustega kooskõlla jõuda, peaks õlle toomine Lätist kolm aastat varasemaga võrreldes tõusma rohkem kui 50 korda ning õlle viimine Eestist Soome vähenema kolm korda. Kui hinnang põhjasuuna kohta kõlab võimalikult, siis ootused lõunapiiri kohta panevad pigem imestama.
Arvude taha tasub vaadata
Rahandusministeerium on piirikaubanduse mõjuks eelarvetuludele arvestanud ligikaudu 22 miljoni euro suuruse põntsu. Seniste andmete põhjal on piirilt ostetud kogused prognoosile vastanud, kinnitas ministeeriumi pressiesindaja.
Riik ootab alkoholiaktsiisist tänavu tulu 253 miljonit eurot ning järgmisel aastal hüppeliselt rohkem ehk 354 miljonit eurot, kuna siis on olnud terve aasta jagu kõrgemat aktsiisimäära. Rahandusministeeriumi spetsialistide hinnang, et tulu kasvab niivõrd järsult, tundub üsna uskumatu.
Samas tuleb arvestada, et järgmisest aastast tõuseb ka kütuseaktsiis, ehkki mitte väga palju. Läti on küll lähedal, eriti Tartust või Pärnust minnes, ent aega võtab sõit siiski tublisti ning kui Soomest siia tulles on sõiduvahend mugav laev, kus saab ka ostelda ning kümnetes kohtades meelt lahutada, siis teel Lätti on kaaslaseks heal juhul vaid sõber kõrvalistmel. Maanteeretk tuttavaga võib muidugi olla päris tore ettevõtmine, aga kas pidevalt?
Ettevõtjate mured paistavad esmapilgul alati siirad ning sümpaatia nende suhtes kerge tekkima. Aga andmed tuleb alati läbi vaadata ja analüüsida, kas arvud ikka on õiged. Mõnikord võib tõde ka riigi poolel olla.
Tegelikult loodan, et rahandusministeerium eksib ning hindab alkoholiaktsiisist teenitavat tulu valesti ning riigi kaukasse laekub tulu arvatust palju vähem. Mitte piirikaubanduse tõttu, vaid seepärast, et palju kõrgema hinna tõttu jääb alkohol tarbimata ning kuuspaki asemel läheb loosi üks-kaks õlut. Ehk isegi kvaliteetsemat kraami, sest väiketootjate aktsiisierandi tõttu muutub käsitööõlu suhteliselt odavamaks.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum