LHV investeerib lustiga

„Kui panna kunst ühte ja teadus teise äärde, siis investeerimine kaldub mu meelest rohkem kunsti kui teaduse poole. Eks turg olegi selline omajagu emotsionaalne ja kapriisne daam, kes kord tahab minna ühele ja siis teisele poole ja sageli ilma väga otseste põhjusteta.“ Selliste sõnadega kirjeldas oma investeerimisotsuste tagamaid LHV pensionifondide juht Andres Viisemann (Eesti Ekspress 2011), kes on avalikus ruumis pigem tuntud tasakaalukuse ja konservatiivsuse poolest.

LHV pensionifondide äsjane otsus paigutada raha üürikortermajade arendamisse on kahtlemata üllatav valik, aga seda ehk kõigest esmapilgul.

Esiteks on selline investeering LHV aastate jooksul kommunikeeritud Eestisse investeerimise soovituse kehastanud eeskuju. LHV on sellel aastal Eestiga seotud investeerimisotsuseid teinud juba saja miljoni euro väärtuses ning peab võimalikuks, et pensionifondid investeerivad järgmise viie aasta jooksul Eestisse 1-2 miljardit eurot – kõlab nagu utoopia, aga LHV seniseid tegusid vaadates võib teokski saada.

Ühemõtteliselt patriootliku alatooniga oli ju ka LHV panga ja pensionifondide otsus rahastada riikliku lennukompanii Nordica lennukite ostu 25 miljoni euroga. Lendama pandud rahasumma polnud iseenesest suur, avalikku tähelepanu sai aga see-eest üksjagu, valdavalt positiivset. Firma kuvandiga sobib see igati niikuinii. Kui siia lisada veel Riigi Kinnisvara ASi võlakirjade märkimine 48,5 miljoni euro ulatuses ning Auto24 ja Kuldse Börsi portaalide osu finantseerimine, tuleb kokku mitmekesine mosaiik eestimaist kapitali, mis võiks ehk laiemaltki kinnitada usku eestimaiste ettevõtete pikaajalisse heasse käekäiku ja laiemalt Eesti majanduse kasvupotentsiaali.

Teiseks aga järgib LHV pensionifondide vastne otsus universaalset põhimõtet hoida mune eri korvis – ning üürikinnisvara on kahtlemata üks neid klassikalisi korve, kuhu paljunemisnäljas raha kasvamise eesmärgil paigutada. Mõnevõrra ootamatu on ehk pensionifondide otsus üüriärisse nii otse sisse minna, võiks öelda, lausa käsipidi: pensionifondid ostsid otse kaks kortermaja, takkapihta veel paberilt. Ootuspärasem oleks ehk investeerimine mõne fondi kaudu. Teisalt, valitud viisil hoiab Viisemann ja tema meeskond üürikinnisvaraga seotud asjade käekäigul sõrme vahetumalt pulsil.

Seni on Viisemann LHV pensionifonde juhtinud eeskujulikult: ülearuseid riske võtmata, aga samas siiski loominguliselt, laiendades avalikku arusaama sellest, kuhu ühel pangal ja selle pensionifondidel sobib raha paigutada. Nüüd jääb vaid loota, et hiljaaegu Poola LOTis strateegilise partneri leidnud Nordica LHV pensionäride lootusi ei peta ning et Viisemann on üürikinnisvarasse investeerides arvestanud, et see üldiselt rahulikuks ja stabiilseks peetav varaklass võib suurema mulli lõhkedes emotsionaalsemaltki käituda kui kõige kapriissem daam.