Pence ütles kõike, mida kuulda tahtsime

Ameerika Ühendriikide asepresident Mike Pence ütles Eesti-visiidi aegu kõike, mida me kuulda igatsesime. “Seisame koos Eesti, Läti ja Leedu inimeste ja rahvastega. Ja nii jääb,” ütles Pence Tallinnas. Pence lubas USA ja NATO vankumatut toetust Balti riikidele ning tunnustas Eesti panust NATO missioonidel ja valmisolekut kaitsele kulutada 2% ja rohkemgi SKPst.Rohkem kui Eestile, Lätile ja Leedule oli Pence’i sõnum aga suunatud Venemaale ja president Vladimir Putinile. Geopoliitilise asendi tõttu Venemaa kaenlas nähakse Balti riike kõige esimese ohu kohana Venemaa ja lääne võimaliku konflikti korral, mille ärahoidmise parim kaitse on NATO leppe artikkel viis. Selle absoluutset kehtivust kinnitas Pence ühemõttelises ja kindlas sõnastuses ning rõhutas mitu korda, et kõneleb USA presidendi Donald Trumpi nimel, võttes niiviisi maha kõigi nende hirmu, kes on kahelnud Trumpi administratsiooni soovis jätkata senist välispoliitilist liini.

Üks põhjus korraldada Pence’i visiit just nüüd võib olla Zapadi-nimelise suur­õppuse algamine septembris, kuid laiemalt on tegu nn korralise sõnumiga Krimmi annekteerinud ja Ukrainas sõda pidavale Venemaa presidendile, kes alles mõne päeva eest külastas NATOsse mitte kuuluvat Soomet ja poseeris nagu paljudel kordadel varemgi meelsasti koos president Sauli Niinistöga. 

Eestil ei ole küll põhjust Soome Vene-poliitikat arvustada, kuid USA ja NATO toetusele rajatud julgeolekuga riigina on meie riigikaitselised valikud olnud mõnevõrra teistsugused. 

Pence’i visiit asetub ajaloolisse järjepidevusse USA eelmise presidendi Barack Obama visiidiga 2014. aasta septembris, vahetult enne kapo töötaja Eston Kohveri röövimist Eesti-Vene piirilt. Obama sõitis Tallinnast edasi mäletatavasti NATO Walesi tippkohtumisele. Pence’i sõnavõtud Tallinnas ei olnud ehk nii emotsionaalsed kui Obama meeldejäävalt oraatorlik tippklass, ent korratud sõnum oli täpselt sama.

Pence on president Kersti Kaljulaidiga sel aastal kohtunud oma Euroopa-visiidi käigus Münchenis, kõrgetasemelisi USA-Eesti kontakte on Trumpi ametiajal olnud rohkemgi. Eesti diplomaatide nähtamatu töö Trumpi administratsiooniga sidemete loomisel on olnud edukas, USA riigiametnikud on hästi teadlikud, et Eesti panustab kaitsekulutustele üle 2 protsendi, Leedu ja Läti on sinnapoole teel.

Mõnevõrra keerukasse olukorda seab Eesti ehk tõsiasi, et Euroopa tuumikriik Saksamaa ei vaata Venemaa-vastastele sanktsioonidele kõigis detailides ja kõigis poliitilistes väljaütlemistes samasuguse pilguga nagu USA, kellest sõltub suuresti meie julgeolek. 

Vaevalt on see aga teema, mida Eesti saaks Euroopa eesistumise käigus mingil resoluutsemal moel lauale panna. Pigem on see keeruline diplomaatiline ülesanne lähendada Euroopa ja Ameerika teineteisemõistmist, sellele saab Eesti kahtlemata kaasa aidata.

Pence’i Tallinnas edastatud sõnumid ei olnud ehk midagi uut, kuid need olid sellegipoolest väga oodatud. Baasjulgeolekutõdede kinnitamine on peale Putinile suunatud sõnumite oluline ikkagi ka meile endile – kindlustunnet ei ole siinses maanurgas mitte kunagi ülearu palju.