Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maksumaksja raha, las põleb?

    JuhtkiriFoto: Anti Veermaa

    Sotsiaaministeeriumi kurikuulsa IT-hanke viltumineku eest ei vastuta keegi – pada sõimab katelt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

    Et IT-lahenduse tellimine võib minna esialgu plaanitust kallimaks ja takkapihta esialgu mõeldust tunduvalt kauem ­aega võtta, see pole ilmselt uudis ühelegi ettevõtjale.Eraettevõtluses peab aga tavaliselt keegi sellise olukorra eest vastutama – kas siis ametikoha või rahakotiga. Kahjuks on lugu teisiti, kui jutt käib maksumaksja raha kasutamisest – siis ei kipu vastutaja tagantjärele isegi mitte selguma.Sotsiaalministeeriumi pikalt venima jäänud ja plaanitust tunduvalt kallimaks mineva SKAIS2 süsteemi IT-hange on tüüpiline vastutuse hajumise näide, kus asjaosalised üksteisele tagantjärele “Ma ju ütlesin!” karjuvad.
    Teiseks on tegemist klassikalise ametnikkonna ja poliitikute omavahelise pingega, kus esimesed ei kaldu teiste nõuandeid kuulama ka siis, kui endal erialaseid oskusi napib – ametnikud aga saavad omalt poolt tagantjärele kõik oma viltuminekud poliitikute õlule laduda. Tagantjärele võib kergesti paista, et kõik osapooled teadsid asjade kiivakiskumisest, aga keegi ei võtnud midagi ette: maksumaksja raha, las põleb, kui kibeda irooniaga kokku võtta.
    Olukorda ei tee kummagi poole jaoks kergemaks sügisesed valimised – mitte ilmaasjata ei ole lahvatanud konflikti kõige häälekam osapool endine majandusministeeriumi asekantsler Taavi Kotka, kes kandideerib Viimsis Reformierakonna liikmena. Tollane sotsiaalminister, IRLi eksesimees Margus Tsahkna aga viskab kivi peale Kotka ka oma eellase, sotsiaalministri ametist kahekordseks peaministriks tõusnud Taavi Rõivase kapsaaeda, kelle ajal olevat tänaseks kibedavõitu vilju kandvad seemned idanema pandud.
    Tagantjärele tarkuse paraad
    Ajakirjandusel on tagantjärele keeruline selgitada, kust ühe ministri või (ase)kantsleri vastutusala algab, sest tegemist oli suure, töömahuka ja pikaajalise projektiga, mis eeldanuks poliitikute ja ametnike vastutustundlikku koostööd. 
    SKAIS2 on süsteem, mille vahendusel osutatavaid sotsiaalministeeriumi teenuseid tarbib umbes pool elanikkonnast. Aastal 2014, kui süsteemi uuendamine algas, oli projekti kogumaksumus 7,1 miljonit eurot, eelmisel aastal pidi see valmis saama. Tänaseks pole uuendus valmis ja selle maksumus on kasvanud 8,6 miljoni euroni. Tagantjärele mõistetakse ka sotsiaalministeeriumis, et nii suure ülesandepüstituse oleks ehk algusest peale pidanud väiksemateks tükkideks tegema: juba kakski aastat on mis tahes IT-lahenduste puhul nii pikk aeg, et selle peale võib muutuda juba ülesandepüstitus isegi, rääkimata konkreetsest lahendusest.
    Tagantjärele tarkus paistabki tänase seisuga olevat ainus, millega kõik projektiga seotud olnud poliitikud ja ametnikud hiilgavad. Vaevalt olekski peade lendamisest otsest kasu, aga vähemasti õppida võiks SKAIS2 juhtumist küll. Esiteks seda, et väga suurte hangete, töömahtude ja summade korral peaks konkreetsel projektil siiski konkreetne vedaja ja vastutaja olema. Teiseks, ka tippametnikel ja poliitikutel on kasulik IT-ülesannete püstitustest päriselt aru saada, muidu on neile kerge hambasse puhuda. Ja kolmandaks: aastatepikkusi IT-lahendusi luues ühes suunas vaevalt joosta saab. Kui kellelgi peaks õnnestuma avaliku raha kasutajaid veenda selles, et saab, siis on asjaosalised jälle petta saanud ja maksumaksjal nahk üle kõrvade tõmmatud.
  • Hetkel kuum
Raivo Vare Ukraina sõja majandusblogi: USA abipakett – kaua tehtud, aga kas ka kaunikene?
Pikalt viibinud USA abipakett Ukrainale koos teiste riikide osutatava abiga peaks ukrainlastel aitama aasta lõpuni sõjaliselt vastu pidada, kuid järgmise aastaga on seis segane, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi 35. sissekandes.
Pikalt viibinud USA abipakett Ukrainale koos teiste riikide osutatava abiga peaks ukrainlastel aitama aasta lõpuni sõjaliselt vastu pidada, kuid järgmise aastaga on seis segane, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi 35. sissekandes.
Hoolimata Boeingu äparduste jadast jäävad investorid lennukitootjale truuks
Ehkki Boeing on üle elanud mitmeid õnnetusi ning süüdistusi, jätkub lennukitootjal Wall Streetil üllatavaid palju toetajaid, kirjutab Bloomberg.
Ehkki Boeing on üle elanud mitmeid õnnetusi ning süüdistusi, jätkub lennukitootjal Wall Streetil üllatavaid palju toetajaid, kirjutab Bloomberg.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Tööle marsivad kartmatud noored: lööks jalaga ukse lahti, 3000 eurot või mitte midagi Vana tööstus peletab, kaitsetööstus meelitab
„Sõprade ees oleks see veits flex ka, et saan neli kilo,“ ütleb inseneritudeng Kristjan Taimla. Palgast rääkimine ei ole noorte jaoks tabu, Z-põlvkond arutab seda teemat lõdvalt.
„Sõprade ees oleks see veits flex ka, et saan neli kilo,“ ütleb inseneritudeng Kristjan Taimla. Palgast rääkimine ei ole noorte jaoks tabu, Z-põlvkond arutab seda teemat lõdvalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
General Motorsi esimene kvartal ületas kõiki prognoose
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Leedu firma plaanib Eestisse investeerida 18 miljonit
Leedu logistikakinnisvara ettevõte Sirin Development hakkab sel aastal ehitama Eestisse 8 miljonit eurot maksvat laohoonet, kokku plaanib firma investeerida Eestisse 18 miljonit eurot.
Leedu logistikakinnisvara ettevõte Sirin Development hakkab sel aastal ehitama Eestisse 8 miljonit eurot maksvat laohoonet, kokku plaanib firma investeerida Eestisse 18 miljonit eurot.
Tartu ülikooli teadlased kaasasid pool miljonit vähiravi arendamiseks
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.