Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Parem jookse paljalt ümber maja

    Juhtkiri Foto: Anti Veermaa

    Tööandja palkab eelkõige inimest, seega on lühinägelik eeldada, et ta infot kogudes sotsiaalmeedikanaleid ei kasuta, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

    Ohutum kui endast mõnes sotsiaalmeediakanalis kompromiteerivaks osutuda võivat infot jagada on paljalt ümber maja joosta. Kui just naaber teist pilti ei tee ja Facebooki üles ei pane, huvitab teie kordasaadetu väikest hulka inimesi – ja mine tea, ehk ei olnud naabreid üldse kodus või ei vahtinud nad parasjagu aknast välja.
    Tööandjad kasutavad sotsiaalmeedias jagatavat infot värbamisotsuste tegemiseks täitsa kindlasti ja seda oleks igal tööotsijal mõistlik vaikimisi eeldada. Jah, muidugi on LinkedIn eelkõige professionaalsete kontaktide loomiseks ja Facebook esmajärjekorras sotsiaalseks lävimiseks. Kuid eeldada, et tööandja teid värvates sotsiaalmeediakanalite sirvimise vahele jätab, on lühinägelik.
    Tööandja on inimene ja ta värbab inimest. Isiksuseomadused on mistahes ameti puhul olulised. Keegi ei taha palgata pätti või suli, varast ega joodikut. Vastutus sotsiaalmeedias jagatava info eest lasub ikkagi info jagajal endal. On mõistlik eeldada, et isegi kui teie profiilid ei ole avalikud, on nad seda teatud mõttes siiski: vaevalt jõuate te kursis olla kõigi privaatsusreeglite pisimuudatustega, millest sotsiaalmeediaplatvormid teid küll teavitavad, kuid enamasti pisikeses kirjas – mitte kõik kasutajad ei vaeva ennast sellega kurssi viima.
    Kus lõpeb lubatud andmetöötlus ja kust algab selline, mida seadus ei luba, on keeruline öelda. Praegu reguleerib värbamist töölepinguseadus, mis lubab tööandjal tööotsijalt küsida kõike, mille suhtes tal on õigustatud huvi – mõiste, mis on määratletud üsna üldiselt. Õigustatud huvi mõiste esineb ka järgmisel aastal kehtima hakkavas andmekaitsemääruses, ent selleski ei muutu see mõiste just kuigi palju konkreetsemaks. Nii ei muuda andmekaitsemääruse vastuvõtmine selles konkreetses küsimuses midagi eriti selgemaks. 
    Infomüra tuleb välistada
    Küll aga on seda teemat interpreteerival Tartu ülikooli doktorandil Heili Suderil õigus selles, et tööandja peab tööotsijat teavitama sellest, missuguseid andmeid on tema kohta kogutud ja saadud. Selle nõude korrektne täitmine on muide igati ka tööandja huvides. Esiteks saab ta niimoodi välja sõeluda valeinfo ja ka lihtsalt müra. Tüüpiline näide on siin nimekaimud. Kõik Jaan Tammed ja teised sageli esinevat nime kandvad isikud peavad saama selgitada, missugune info käib nende ja missugune mõne teise mehe või naise kohta.
    Teiseks: kõike sotsiaalmeedias tema kohta leiduvat infot ei avalda inimene ise: suur osa tuleb teistelt – ning see kõik ei pruugi olla tõene. Tööd otsiv inimene peab kindlasti saama esitada oma arusaama sellest või teisest juhtumist, mis on tema kohta avalikult leitav. Mõningatel juhtumitel võib inimesel olla tarvis omalt poolt taotleda eksitava info eemaldamist avalikust ruumist.
    See, et avalikus ruumis leiduv info oleks tõene, on nii tööandja kui ka töövõtja huvides. Seega pole tööotsijal mõtet näiteks Facebookis kiidelda oskustega, mida tal ei ole – ega ka tööandjal uhkustada võimalustega, mida tegelikult ei pakuta. Aga eeldada, et sotsiaalmeedia töösuhetes täiesti mängust väljas on, oleks ekslik.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.