Simson silmini sigaduses

Majandusminister Kadri Simsonil on aeg lõpetada kiusamise jutud ja inimliku kaastunde kerjamine. Elukaaslase Teet Soormiga seotud ettevõtetele makstud toetuste tõttu on ta ilmselges huvide konfliktis.

Äripäev ei nõua ministri tagasiastumist, küll aga seda, et minister Simson huvide konflikti sattumist mõistaks ja seda ka avalikult tunnistaks. Sama ootame Simsoni erakonnakaaslasest peaministrilt Jüri Rataselt, kes on seni Simsoni rolli suhtes toetuste jagamise juures esiteks vassinud ja teiseks öelnud, et see pole üldse tähtis. See on tähtis. See on põhimõtteline küsimus.

Jutt käib aasta eest koalitsioonikõnelustel ära otsustatud 2 miljoni eurose toetuse jagamisest seakasvatajatele, millest ligi 117 000 eurot liikus osaühingule Linnamäe Peekon ning ligi 62 000 Saimre Seakasvatuse OÜ-le, milles mõlemas on osanikuks Teet Soormi õe Karin Soormi juhitav ning isa Ain Soormi omanduses olev ettevõte Tarva Konsultatsioonid OÜ. Jah, Teet Soorm ise omanik ei ole, kuid võimalik kaudne kasusaaja küll. Postimees on näidanud, kuidas üks neist ettevõtetest nagu võluväel erakordse kiirusega searahakõlblikuks muutus, kuigi asjaajajad enda sõnul üldse arugi ei saanud, kuidas see kõik nii hästi läks.

Sarnane keeruline hõimlaste ja sugulastega läbi põimitud süsteem sai Soormile saatuslikuks ka aastatetaguses HKScani ja pereettevõtete sümbioosi loos, mis nüüd on kaasa toonud kriminaaluurimise. Kohtu otsuseni on Soorm muidugi mõista süütu ja rõhutanud, et kõik tollased lepingud kiitis heaks HKScani juhatus. Eetilisi küsimusi tekitasid need ometi varemgi ning sarnase sisuga küsimused on teravalt õhus ka Soormi sugulastega seotud ettevõtetele läinud toetuste kohta.

Kadri Simson Teet Soormi elukaaslasena ei ole praegu teada oleva põhjal kuidagi vastutav Soormi juhitud HKScani ja Soormi sugulaste omanduses ettevõte omaaegsete tehingute ja kokkulepetega, küll on ta aga täiesti ühemõtteliselt tule all seoses seakasvatusettevõtetele jagatud toetustega. Nüüdseks on ka peaminister Ratase mälu taastunud: talle on meelde tulnud, et Simson viibis toetuste jagamise juures. Ent valitsuse liikmena oleks ta tule all isegi siis, kui poleks füüsiliselt kohal olnud. Lõpptulemuse mõjutamiseks on teisi teid kui osavõtt ühest või teisest koosolekust. 

Teine aspekt Simsoni huvide konfliktis on Teet Soormi kuulumine Maaelu Arendamise Sihtasutusse, mille nõukogu liikmeks sai Soorm juba pärast lahkumist HKScani juhi kohalt, väidetavalt just tänu oma ministrist elukaaslasele. Ametisse kinnitas Soormi nimelt Simsoni erakonnakaaslane, maaeluminister Tarmo Tamm. 

Sellelt ametikohalt astus Soorm kohe pärast kahtlustuse saamist tagasi. Küsitav on aga, kas ta oleks üldse pidanud sellele ametikohale asuma – ettenägelik inimene oleks mõistnud, et ta seab sellega oma ministrist elukaaslase rünnatavasse positsiooni ning iseennast samuti. Sihtasutus jagab nimelt maaettevõtjatele laene ja toetusi.

Nii ministril kui ka tippjuhil-ettevõtjal peaks nii palju avarat pilku ja ettenägemisvõimet olema, et huvide konfliktil mitte tekkida lasta ja isegi selle võimalikkus juba eos välistada. Simson ja Soorm pole kahjuks sellega hakkama saanud. Kaotada on mõlemal palju. Tõenäoliselt on mainekaotus rahalisest kahjust kõvasti suurem.