Pangakonto avamine pole tuumateadus

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise karmistunud reeglid on muutnud Eestis välismaalaste jaoks pangakonto avamise keeruliseks ja aeganõudvaks, mis võib saada takistuseks välisfirmade Eestisse liikumisel.

Äripäeva toimetuse hinnangul peaks riik tegema kõik endast oleneva, et muuta mitteresidentidel Eestis äritegemine lihtsaks ja mugavaks, ning see hõlmab ka selgeid reegleid pangakonto avamiseks.

Eestis ei ole suurepäraseid transpordiühendusi muu maailmaga, siinne kliima ei meelita teiste riikide elanikke siin äri tegema. Kui soovime olla konkurentsivõimelised, peab meie ärikliima olema selline, et ettevõtjad tahaksid ka kaugemalt tulla oma kapitali ning teadmisi siia investeerima.

Ühelt poolt on Eestis välisriigi elaniku jaoks loodud koos e-residentsusega lihtne ning kiire võimalus firma asutamiseks. Teiselt poolt ei ole loodud firmaga suurt midagi peale hakata, kui ei õnnestu sellele mõistliku aja jooksul pangakontot avada.

Viimastel aastatel tõhustunud terrorismivastane võitlus ning rahapesu tõkestamise reeglid panevad pankadele kohustuse rakendada kliendisuhte loomisel hoolsusmeetmeid, mille eesmärk on koguda ja kontrollida sõltumatutest allikatest informatsiooni kliendi, tema tausta ja planeeritava majandustegevuse kohta.

Pankade hoolsuskohustus on rahapesu tõkestamiseks kindlasti vajalik, kuid ehk oleks abi selgemate reeglite sõnastamisest. Äripäevas kirjeldatud prantslannast ettevõtja kogemused Eesti erinevate pankadega suhtlemisel viitavad sellele, et kõigil pankadel on hoolsuskohustusest pisut erinev arusaam ning ka erinevad nõuded mitteresidendile konto avamiseks. Pankadel on kohustus koguda ja kontrollida, aga nad justkui ei tea ise ka päris täpselt, mida.

Rahapesu tõkestamise regulatsioon on samasugune kogu Euroopa Liidus. Kui Eestis on välismaalasel pangakonto avamine aeganõudvam kui mõnes teises Euroopa riigis, siis ei saa põhjuseks olla rahvusvahelised regulatsioonid, vaid kohalikud eripärad. Kindlasti on Eestis tegutsevate pankade ettevaatlikkuse üheks põhjuseks ka hiljuti Dansket räsinud rahapesuskandaal. Pangad juhivad oma riske ning muretsevad oma maine pärast. Välismaine väikefirma kliendina pangale suurt tulu ei tõota, küll aga on arvestatav risk.

Siin saab Eesti riik pankadele appi tulla rahapesu andmebüroo abiga. On mõistetav, et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine on rahvusvaheline ettevõtmine, mille üle Eesti riigil liiga palju kontrolli ei ole.

Rahapesu andmebüroo on aga Eesti Politsei- ja Piirivalveameti struktuuriüksus, millele kindlasti saab teha ülesandeks konkreetsemate juhiste koostamise. Andes pankadele senisest oluliselt täpsemad juhised selle kohta, millised on pangakonto avamisel piisavad tegevused selleks, et täita seadusest tulenevaid kohustusi, aitab riik maandada pankade riske.

Teisalt loob pankade konservatiivsus võimalusi uutele fintech-ettevõtetele nagu Holvi ja Transferwise, kes on vähem reguleeritud, agiilsemad ning suudavad pakkuda kiiremat ja mugavamat teenust. Fintech-ettevõtete populaarsus Eesti e-residentide hulgas näitab, et turg tõrkeid ei salli ning kui traditsioonilisest pangast teenust ei saa, tulevad appi uued tehnoloogiad.