Kinnisvaraarendajate kuldaeg hakkab lõppema

Tallinnas ringi vaadates annab kraanade, pooleliolevate ehitiste ja kinnisvarareklaamide suur hulk märku, et kinnisvarabuum kestab veel. Eksperdid on alanud aastaks prognoose tehes siiski ettevaatlikud ning nendivad, et ilmselt võib tänavu näha esimesi pankrotistunud arendusi.

Äripäev teab, et ükski pidu ei saa kesta igavesti ning kuigi ei ole põhjust ennustada suuremat krahhi, tasub siiski hakata valmistuma kinnisvaraturu jahtumiseks.

Tänu Euroopa Keskpanga nullintressipoliitikale ja inimeste suurenenud sissetulekutele on nii ettevõtete kui eraisikute ostujõud viimastel aastatel jõudsalt kasvanud. See on kaasa toonud ka nii ärikinnisvara kui eluasemete hinnatõusu. Tallinna korterite keskmine ruutmeetri müügihind tõusis mullu enam kui 100 euro võrra. Inimestel on tekkinud vaba raha ning seda investeeritakse üha rohkem kinnisvarasse.

Teisalt näitab turg esimesi küllastumise märke. Pindi Kinnisvara müügipartneri Peep Soomani sõnul on näiteks kontoripindade maht praegu turul optimaalne ning iga lisanduv pind toob kaasa võitluse ja hinnasõja. Sellele vaatamata plaanitakse lähiaastateks pealinna mitut uut suurt arendust, millest nähtavaim ilmselt hotell Olümpia vastu kerkiv kõrghoone, kus kokku ligi 80 000 m² büroo-, kaubandus- ja teeninduspinda.

Kuigi ehitamise hind on peamiselt tööjõukulu survel viimastel aastatel samuti kasvanud, on kinnisvara hind kasvanud siiski kiiremini ning seetõttu on kinnivara ka investorite jaoks atraktiivne. Isegi kui pangad annavad raha uusarendustele ettevaatlikult, on tühimiku täitnud ühisrahastus. Kinnisvara on asunud arendama ka inimesed, kel selles suuremat kogemust pole.

Alanud aastal kallineb ehitusmaksumus prognooside kohaselt veelgi. Ühelt poolt surub ehituse hindu üles palgasurve, teiselt poolt paneb hagu alla aktiivselt ehitav avalik sektor. Ehitussektori ülekuumenemise ohule on viidanud ka Eesti Pank. Nii erasektori kui ka avaliku sektori tellimused on seal kiiresti kasvanud ja peaksid sel aastal edasi kasvama. Ehituses luuakse teiste sektorite arvelt kiiresti ajutisi töökohti, mis kinnisvaraturu jahtumisel ähvardavad inimesi töötusega.

Kinnivarahinnad on aga mitmes Tallinna kallimas piirkonnas ekspertide hinnangul juba oma lae lähedal ning kuna inimeste sissetulekud tõusevad edaspidi aeglasemalt, võib prognoosida ka kinnisvarahindade senisest tagasihoidlikumat kasvu. Oma mõju avaldab ka paratamatult ühel hetkel saabuv laenuraha kallinemine ja intressimäärade tõus.

Arendajad on veendunud, et kvaliteetsele ja heas asukohas kinnisvarale jätkub soovijaid alati. Eluasemeturul on ruumi veel üüripindadele ning soodsama hinnaklassi kvaliteetsetele kodudele Tallinna äärelinnas ning lähiümbruses. Kui kellelgi on põhjust muret tunda, siis eelkõige liigoptimistlikult laenuraha kaasanud väheatraktiivse kinnisvara arendajatel ja nende investoritel.

Kinnisvarasse investeerimine nõuab alanud aastal ilmselt senisest enam ettevaatlikkust ja kodutööd ning küllap näeme ka esimesi pankrotistunud või seiskunud arendusi. Endale äripinda otsivale ettevõtjale või uue kodu ostjale on koitmas aga hea aeg, kus turul on võimalik valida ja arendajad on soovide osas paindlikud.