ICO-valgust võiks näidata Eesti

Peaaegu kõik ICOd ehk krüptovääringute esmapakkumised panustavad seaduseaukudele. Iga ICO korraldaja loodab, et tema lapsuke mahuks ilusti ära regulatsioonide poolest katmata hallile alale või seaduseauku. Ja senimaani on neile hallidele aladele ja seaduseaukudele üsna lihtne pihta saada. Asi ise on nimelt alles nii uus, et regulatsioone samahästi kui polegi veel. Aga varem või hiljem nad sünnivad, peavadki sündima.

Äripäeva meelest oleks väga tore, kui Eesti ICOde seaduslike raamide loomisel esirinnas oleks. Selle poolest oleme ühes paadis nende entusiastidega, kellest räägib tänane kaanelugu. Mõtte kasuks räägib Eesti hea maine e-riigina ja muidugi ka estcoin, mida küll loodud ei ole ja mine tea, kas ikka üldse luuaksegi – aga igatahes sai see veel sündimata krüptomünt või krüptovõlakiri üle ilma kuulsaks juba niigi. Naljaga pooleks: kui ikka juba Euroopa Keskpanga president on vaevaks võtnud kuulutada, et sellist looma pole olemas ega saa ka olema, on juba iseenesest tegu tähelepanuväärse algatusega.

Teiseks toetab Eestit kui ICO-regulatsioonide võimalikku teenäitajat Eesti üleüldine hea e-maine, mis ehk meie endi meelest on kohati väsinud, aga väljastpoolt vaadates siiski värske ja eeskujulik. Hiljaaegu toimunud ID-kaardikriis oli meie peades ja tunnetes kindlasti dramaatilisem kui erapooletus vaates. Mis ei tapa, teeb tugevaks, öeldakse. Sellest kriisist tulime kindlasti edukalt välja, kuigi ehk mitte igas etapis ja sammus. Kuna need olid aga sammud, mida pole varem astuda tulnud, läks kokkuvõttes hästi.

Kolmas argument Eesti kui ICO-maailma korrastuse loomise teenäitaja toetuseks on tõsiasi, et Eesti on ICOde korraldamises maailmas esirinnas. Kolmesadat ICOt vaadelnud uuringu kohaselt oli Eesti eelmise aasta lõpu seisuga maailmas populaarsuselt viies ICO-riik. ICO-turg on küll alles killustunud ja selgeid, pikaajalisi liidreid pole välja kujunenud, ent sellegipoolest on tegu kõneka näitajaga.

Neljas on muidugi e-residentsuse programm. Sellel ja pankadel on omavahelised pinged küll lahendamata, ja ega seal lihtsaid ja kiireid lahendusi ei olegi. Rahapesumuresid ei lahendata ühe elegantse käpahoobiga, tegeleda tuleb nendega aga iga päev ja igal uksel, olgu reaalsel või virtuaalsel.

Selge on see, et nii ICOd kui ka plokiahelatehnoloogia laiemalt on tulnud selleks, et jääda. Mis kujul, see sõltub suuresti neist raamidest, mida talle ümber ehitama hakatakse. Teiseks, raame on kindlasti vaja, sest petuskeeme on valdkonnaga seotud palju rohkem, kui sektorile tervislik oleks. Ja kolmandaks: ega Eesti siin üksinda ja oma käe peal jalgratast leiutama ei pea.

Küll aga võib Eesti olla arutelude eestvedaja, asjatundjate ühe laua taha tooja ning oma e-mainele toetudes ehk ka sõnastaja ja sõnumite edastaja. Juhiste loomine ICOde tegijatele tagaks hingerahu paljudele ettevõtjatele maailmas. Petturite elu aga peavad loodavad regulatsioonid tegema nii keeruliseks kui vähegi võimalik.

Regulatsioonide olemasolu teeks lihtsamaks ka investorite elu – mitte, et see omavastutusest vabastaks.