Majanduskasv ähvardab kaane pealt lüüa

Eesti majandus kasvab mühinal. Mullu viimases kvartalis viie protsendini jõudnud majanduskasv oli viimase kuue aasta kiireim ning ületas analüütikute prognoose. Enamikku valdkondi haaravasse kasvu panustasid enim ehituse, info- ja sidevaldkond ning kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus.

Äripäeva hinnangul on majanduse käekäigu üle põhjust rõõmu tunda, kuid kui majandus hakkab kasvama liiga kiiresti, toob see paratamatult kaasa ebameeldivaid tagasilööke.

Mullu kujunes aasta keskmiseks majanduskasvuks statistikaameti andmetel 4,9%. Nii kiire kasv analüütikute hinnangul pikalt kesta ei saa. Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik on hinnanud, et 5–6% suurune majanduskasv on Eesti jõukohasest kasvutempost tuntavalt kiirem. Kui selline kasv peaks pikemaks ajaks kestma jääma, siis kaasnevad sellega tasakaalustamatused ning tagasilöögid tulevad suurema majanduslanguse ja tööpuuduse näol seda ebameeldivamad.

Tänavu ei ole aga majanduskasvu olulist aeglustumist ette näha. Eestisse voolav Euroopa toetusraha ning valitsussektori investeeringud panevad mühisevale majanduskatlale veelgi kütet alla. Juba 2017. aastal suurendasid struktuurivahenditest rahastatavad projektid nõudlust ehituses. Valitsemissektori investeeringute kasvust ligi pool oli mullu seotud Euroopa Liidu toetustega. ELi toetused kiirendavad majanduskasvu ka järgmisel kahel aastal, ehkki vähemal määral.

Võib ju küsida, et mis selles kiires majanduskasvus siis halba on? Inimeste sissetulekud suurenevad, luuakse järjest rohkem lisandväärtust, kaupu ja teenuseid tarbitakse järjest rohkem, investorite raha kasvab ja elu on järjest ilusam. Majanduselu on aga tsükliline ning headele aegadele järgnevad halvemad ajad. Inflatsioon sööb sissetulekute kasvu, tööjõupuudus ja kasvav palgasurve hammustavad ettevõtjate kasumeid ning pärsivad konkurentsivõimet.

Eesti Panga analüüsid viitavad eelkõige ohule ehitussektoris: nii erasektori kui ka avaliku sektori tellimused on seal kiiresti kasvanud ja peaksid lähiaastail edasi kasvama. Kasvav ehitussektor värbab töötajaid ning kasvatab nõudlust ehitusmaterjali, imporditavate seadmete ja muu järele. Ehituses ja sellega seotud aladel luuakse kiiresti uusi töökohti ning tõmmatakse sinna töötjaid teistest, ekspordi seisukohalt olulisematest, sektoritest.

Toetused Euroopa Liidu eelarvest hakkavad aga vähenema ning see avaldab tõenäoliselt kammitsevat mõju juba 2020. aasta majanduskasvule ning eriti ehitussektorile. Kui ehitustellimused vähenevad, kaovad ka töökohad ning ehitusest vabanevatel inimestel ei ole enam kerge uut tööd leida. See on probleem nii neile inimestele kui kogu riigile tervikuna.

Riigi üks ülesanne võiks olla majandustsükli tasandamine, kuid kauni majanduskasvu tingimustes piduri vajutamine oleks poliitikute poolt kindlasti ebapopulaarne samm ning valimiseelsel aastal seda neilt oodata ei ole mõtet. Naudime siis pidu ja kogume varusid, et mõne aasta pärast paratamatult saabuvaks hoo vaibumiseks valmis olla.