Ka valgekraeline pätt peab saama karistatud

Riigi õiguskaitseorganid on majandus- ja korruptsioonikuritegude avastamisel ja kohtu ette viimisel muutunud viimastel aastatel palju tõhusamaks, kuid arenguruumi on veel palju. Seda kinnitas ka riigi peaprokurör Lavly Perling Äripäevale antud usutluses.

Äripäev leiab, et riik peab ausa ettevõtluse kaitseks oluliselt tõhustama oma võimekust võidelda keerulise ja peidetud valgekraelise kuritegevusega.

Prokuratuuril on majanduskuritegevusega võitlemisel ette näidata mitmeid töövõite. Ettevõtjate survel üle-eelmisel aastal sihikule võetud pankrotimeistritest on kohtus süüdimõistmiseni jõunud Rein Lossi ja Kalev Sakjase kaasused ning Perlingu sõnul on lähiajal kohtu ette jõudmas teisigi juhtumeid. Soodustuskelmustega seoses on samuti jõutud süüdimõistvate otsusteni.

Hiljuti kirjutas Äripäev kurikuulsatele ärimeestele Hubert Hirvele ja Pavel Gammerile kuritegelikku ühendusse kuulumises kahtlustuse esitamisest. Sel aastal on ajakirjandusel põhjust kajastada ka näiteks maksupettustes süüdistatava piimatööstur Oliver Kruuda ja altkäemaksuvõtmises süüdistavate Tallinna Sadama endiste juhtide Allan Kiili ja Ain Kaljuranna kohtuasju. Arenguid on oodata Eesti Raudtee altkäemaksu võtmises kahtlustatava juhatuse liikme Sergei Fedorenko kriminaalasjas.

Teisalt on näiteks Tallinna Sadama endiste juhtide kohtuasjas prokuratuurile ette heidetud nõrgalt ette valmistatud ja segaselt koostatud süüdistust. Valgekraelist kuritegevust ongi võrreldes näiteks narko- või vägivallakuritegudega märksa keerulisem avastada ja tõendada ning see nõuab õiguskaitseorganitelt oluliselt paremat ettevalmistust ja kõrgema kvalifikatsiooniga spetsialiste.

Täiesti uue mõõtme avab kübermaailm, kuhu kuritegevus järjest enam laieneb ning mis esitab õiguskaitsjatele täiesti uusi väljakutseid. Kas endiselt toimikuid täis topitud mahukate nahkportfellidega kohtus käivad prokurörid on valmis need väljakutsed vastu võtma?

Advokaat Jaanus Mody nendib, et riik tegutseb tublisti riigi enda korruptsiooniga, kuid ei suuda piisavalt tegeleda erasektori vargustega. Ausalt makse maksval ettevõtjal on aga täielik õigus oodata riigilt kaitset pättide ja sulide eest. Paraku näitab praktika Mody sõnul, et üle poolte erasektori varguste puhul ei taheta üldse menetlust alustada ja kui seda lõpuks ikka tehakse, siis pannakse toimik kõige alumisse sahtlisse. Prokuratuuri madalale võimekusele majanduskuritegudega võitlemisel viitab ka Eesti Võlausaldajate Liidu juht Marie Rosin.

Alati saab põhjuseks tuua ressursipuuduse ja kindlasti olekski riigil põhjust keeruliste kuritegudega võitlemisse rohkem ressursse suunata. Majandus- ning poliitiliste ringkondadega põimunud kuritegevus on ühiskonna toimimise seisukohalt ohtlikumgi kui teised kuritegevuse liigid. Kuid inimeste arvust ja eelarve suurusest olulisem on see, millist mõtteviisi kannavad need inimesed, kes kuritegevusega võitlevad.

Valgekraeline kuritegevus on nutikas, innovatiivne ning pidevalt uusi lahendusi ja võimalusi otsiv. Et sellega edukalt võidelda, peab korrakaitsja olema samasugune.