Palgalõhe kardab palkade avalikustamist

Artikkel

- Juhtkiri
- Äripäev
- 11. aprill 2018 kell 3:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Palgalõhe kardab palkade avalikustamist
Foto: Anti Veermaa
Soolise palgalõhe vähendamiseks ei ole vaja kasutada riikliku sunni jõudu ja maksumaksja raha.
Sotsiaalministeeriumis on valminud soolise võrdõiguslikkuse seaduse eelnõu muudatused, millega hakatakse esialgu avalikus sektoris tegema palkade maksmise järelevalvet ning analüüsima ka erasektoris makstavaid palku.
Äripäev leiab, et sotsiaalministeerium on sotsiaaldemokraadist Jevgeni Ossinovski juhtimise all üha rohkem ja tarbetumalt hakanud sekkuma inimeste ellu ning reguleerima keeldude ja käskudega asju, mida on lihtne lahendada riikliku sunnita.
Alkoholi aktsiisiralli, õnneks sahtlisse jäänud magusamaks, nüüd siis riiklik kontroll selle üle, kui palju kellelegi palka makstakse. Riiklik kontroll tähendab kasvavat bürokraatiat, hulka uusi ametnikke, täiendavat halduskoormust riigile ning uusi kohustusi tööandjatele.
Iha kontrollida ja reguleerida
Seadusemuudatustega on plaanis luua tööinspektsiooni juurde võrdse palga kompetentsikeskus, mille ülesandeks saab tööandjate toetamine ja nõustamine eesmärgiga vähendada soolist palgalõhet. Tööinspektsioonile antakse ka õigus teostada avalikus sektoris võrdse palga järelevalvet ehk jälgida, et avaliku sektori tööandjad peavad kinni printsiibist „võrdse töö eest võrdne tasu“. Hulk uut bürokraatiat ja uusi ametnikke, täiendav kulu maksumaksjale.
Esialgu saab tööinspektsioon õiguse auditeerida ja ettekirjutusi teha üksnes avaliku sektori ettevõtetele, kuid eelnõu seletuskirjast leiab viite ka Islandile, kus ka erafirmade üle käib karm palgajärelevalve. Soov kontrollida ja reguleerida on kõikehõlmav, usk paternalistliku riigi kõikvõimsusesse vankumatu. Aga saab ka teisiti, kõigi probleemide lahendamiseks ei ole vaja kasutada riikliku sunni jõudu ja maksumaksja raha.
Sooline palgalõhe on Eestis vaieldamatult olemas. Kui ikka naised teenivad meestest keskmiselt veerandi võrra vähem, siis see on ühiskonna jaoks probleem. Äripäev on kindlalt seda meelt, et võrdse töise panuse eest peaks inimesed saama võrdväärset tasu, sõltumata nende soost, usutunnistusest, nahavärvist või mõnest muust töise soorituse seisukohalt ebaolulisest omadusest.
Teisalt on Äripäev ka seda meelt, et iga töötaja töist panust oskab kõige paremini hinnata tema tööandja, mitte mõnes kompetentsikeskuses palgatabeleid uuriv ametnik. Erinevatest audititest ja ettekirjutustest efektiivsem relv suureks kosunud palgalõhe vastu oleks sissetulekute avalikustamine. Kui kõik maksustatud sissetulekud on avalikud, on igal inimesel võimalus oma palka samasugust tööd tegeva naabrimehe või –naisega võrrelda ja sellest järeldusi teha.
Teadmine annab julguse
Uuringute kohaselt on naistele sarnase töö eest makstav väiksem palk seotud ka nende väiksema palgaootusega – kui ikka tööle kandideerija rohkem ei küsi, ei kibele tööandja ka rohkem maksma. Kui on teada, palju sama töö eest meestele makstakse, julgevad naised kindlasti ka rohkem küsida.
Samuti saab ilma ametnike tööaega kulutamata avalikkusele kiiresti selgeks, millised tööandjad palgalõhe nuumamisele kõige rohkem kaasa aitavad.
Sissetulekute avalikustamine aitab kasvatada avatumat ja läbipaistvamat ühiskonda, mis suudab end ise õiglaselt reguleerida ja vajab märksa vähem riigipoolset vanemlikku sekkumist. Selline terve ja tugev ühiskond pistab palgalõhe kiiresti pintslisse. Olgu tilliga või tillita.
Hetkel kuum