Varpo Grupi ehitustehnoloogia käib juba 30 aastat oma ajast ees

Kuni 1991. aastani töötas Pihtjõe toonases juhtivas ehitusettevõttes EKE EMV. „30 aastat tagasi otsustasin aga hakata omaette tegutsema. Kuigi vahepeal oleme grupi nimele omaselt tegutsenud erinevates valdkondades, on üheks osaks alati olnud ehitus. Praegu on meie põhiline leib kortermajade rekonstrueerimine energiasäästlikeks ja tänu ajaloole EKE EMV-s, mis toona ehitas põhilise osa Eesti kortermajadest, tunneme nende konstruktsioone ja sellele ajale omaseid ehituslikke eripärasid põhjalikult,” tutvustab Pihtjõe. „On täiesti võimalik ehitada nii energiasäästlikuks, et elanikud näevad kokkuhoidu juba järgmise kuu kütte- või elektriarvel.”

Varpo Grupi eesmärk on alati olnud järjepidevalt areneda käsikäes Eesti majanduselu ja turuolukorraga. Tänu uudishimule ja soovile kasutada alati parimaid ning energiasäästlikumaid tehnoloogilisi lahendusi, on ettevõtte töötajatel olnud mitmeid harukordseid võimalusi lüüa kaasa huvitavates projektides. Näiteks 1989. aastal rajati nõukogudeaegse Ehituse Teadusliku Uurimise Instituudi ja USA teaduasutuse koostöös Tallinnasse Meriväljale esimene eksperimentaalne päikeseküttega maja, mis töötab tänaseni. „Mõelge, me ehitasime juba üle 30 aasta tagasi päikeseküttel baseeruva maja, mis oli täielik tehnoloogiline ime. Aga tundub, et muu maailm jäi meist veidi maha,” möönab Pihtjõe. „Uskusin toona, et aastaks 2000 on kõigil Eesti majadel päikesepaneelid katusel, ent tegelikkuses algas buum vaid mõned aastad tagasi.”

Seejärel hakati välja töötama energiasäästlikke lahendusi fassaadide ehitamiseks ja ülejäänud hoone uuendamiseks. See töö viis koos Rootsi partneritega energiatõhusa soojuspumba loomiseni, mis sai oma innovatiivsuse eest ka rahvusvahelise auhinna. Pihtjõe sõnul on sellised uudsed arendused ja tooted just see „miski”, mis teda ehitussektoris hoiab. Lisaks kuuluvad Varpo Grupile mitmed patendid, näiteks patent ventilatsioonisüsteemide energiatõhususe süsteemile. Mitmeid projekte on arendatud ka koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga. Kõiki neid 30 aasta jooksul tehtud katsetusi ja saadud kogemusi rakendab Varpo Grupp oma töös iga päev.

Varpo Grupi eeliseks ehitusturul on nende oskusteave loomuliku ventilatsiooniga kortermajade rekonstrueerimisel. „Mujal riikides pole selliseid kortermaju nagu meie Mustamäel ja Lasnamäel. Loomuliku ventilatsiooniga maju ei ole arenenud maades eriti säilinud, näiteks Inglismaal lõhuti need juba 1990. aastatel ära. Jaapanis, Saksamaal ja Ameerikas on ventilatsioonisüsteemide tase kõrge, ent ka nemad ei tegele selliste majadega,” selgitab Pihtjõe. „Meie ühildame aga vana uuega ja saame väga efektiivse süsteemi. Reguleerime ventilatsiooni vastavalt loomulikult ventilatsiooni õhuleketele, mis teeb neljakordse energiasäästu, mis muidu läheks ventilatsiooni tööks.”

Grupp on õpetanud välja hulga kohalikke arhitekte ja projekteerijaid ning nende arendatud ventilatsioonisüsteemide ehitamisse on kaasatud lisaks Rootsi ja Itaalia koostööpartneritele ka Eesti tehased. Iga uus süsteem valib käsitööna konkreetse maja jaoks, sest iga hoone õhuleke on individuaalne ning lekkeid tuleb kasutada ära kõige tõhusamal viisil.

„Kuna teeme oma ventilatsiooniseadmed ise, siis saame projekteerida neid nii, et maja katusele ei paigaldata mingeid lisaseadmeid, mida peab lumest ja jääst puhastama. Meie lahendus jääb esteetiline ning annab kokkuvõttes parema sisekliima,” nendib Pihtjõe. „Aastas jõuame energiatõhusaks tulevikukoduks muuta umbes 10 maja ehk 500 korterit. Kahjuks inimesed ei pööra eriti ventilatsioonilahenduste efektiivsusele tähelepanu ning kiputakse kasutama standardlahendusi, ent igale majale peab lähenema tema probleeme arvestades. Ainult nii on süsteemide uuendamisest tõesti kasu.”

Energiasääst on kasvav ja aina olulisem trend. Pihtjõe meenutab, et kui 1994. aastal tuli Varpo Grupp turule oma esimese maaküttesüsteemiga, oli selle tasuvusaeg 25 aastat. Aastaks 2000 oli aga maaküttesüsteemide tasuvusaeg juba vaid neli aastat. „2008 tulime välja kortermajade ventilatsiooni soojuspumpadega, mille tasuvusaeg oli toona 10 aasta, aga nüüd on ainult 2,5 aastat. Hetkel on meil arenduseesmärgiks ilma soojuspumbata ventilatsiooni soojustagastuse salvestamine ja selle automatiseerimine, mille tasuvusaeg on praegu veel 25 aastat, aga seegi on kiirelt vähenemas.”

Uus patent, mida Varpo Grupp täna taotleb, on seotud majade jahutusega. „Ehitame vanadesse majadesse tsentraalsed jahutussüsteemid, mis on energiasäästlikud ja tekitavad mõnusa sisekliima. Eestis on olnud järjest juba mitu suve, kus kraadid tõusevad väga kõrgele ning see hakkab inimeste tervisele kahjulikult mõjuma. Eriti suur on kuumenemisprobleem vanades paneelmajades,” selgitab Pihtjõe. Aga kuigi nõukogudeaegsed ehitised ei saa niipea otsa, on ettevõttel omajagu tegemist ka juba 2000-2004 ehitusbuumi ajal ehitatud majadega, mis jõuavad otsapidi samuti rekonstrueerimisse.

Varpo Grupi eesmärk on rekonstrueerida kortermaju nii, et hoone saab uue kuue, katusele paigaldatakse päikesepaneelid, luuakse tasakaalustatud ventilatsioonisüsteem ning tingimused, kus küte ja energia ei lähe raisku, vaid soojusvaheti püüab majast väljuva soojuse kinni ning suunab taastootmisse. Iga korteriomanik saab seadistada ise oma soojus- ja energiatarbimise ning ventilatsioonisüsteemi puhul on näiteks võimalik sättida korteris asuv ventilatsiooniklapp kinni-lahti liikuma vastavalt vajadusele kas kellaajaliselt või kaugjuhtimisel. Samuti uuendatakse rõdusid, muutes neid energiatõhusaks ning paigaldades piirded sellise nurga alla, et neil oleks päikeseküttevalmidus.

Varpo Grupi üks viimaseid rekonstrueeritud hooneid on Vaidas Piibelehe 6 asuv kortermaja, kus viidi õhulekete arv miinimumini ning paigaldati efektiivsed soojuspumpadeta hübriidsoojusvahetid. Elanikud on väga rahul, sest nagu teisteski ettevõtte rekonstrueeritud hoonetes, hoitakse tänu soojuspumbale kokku kuni 74% kaugküttest.

„Inimkond vananeb, standardid muutuvad ning vajatakse rohkem mugavust. See tähendab, et soovitakse suuremaid rõdusid, jahutust, lifte vanadesse viiekordsetesse majadesse,” loetleb Pihtjõe. „Samas on meile kui rohelise mõtteviisiga inimestele mõeldamatu see, et eluolude parendamiseks peab vana maja lammutama. See lähenemine ei ole mingil määral keskkonnasäästlik. Pigem tuleb ikka mugandada uusi süsteeme paindlikult vanadele hoonetele sobivaks!”

Vaata ka www.varpo.ee