Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pane töötajad Facebookis ettevõtte mainet kujundama

    Facebooki kasutab ligi pool Eesti elanikkonnast, mistõttu ei tohiks ükski ettevõte mööda vaadata tõsiasjast, et töötajate käitumine sotsiaalmeedias puudutab ka firma käekäiku.

    Meedias või konverentsidel on enamasti tähelepanu all sotsiaalmeedia riskid. Kardetakse, et töötajad võivad lekitada konfidentsiaalset infot või käituda mingil moel eba­eetiliselt. Ent riskide kõrval tasub endale teadvustada ka võimalusi. Töötajad võivad olla suurepärased brändisaadikud, kes ennast sotsiaalmeedias ettevõttega seostades annavad panuse tööandja maine kujundamisse.
    Nagu paljudel teistel ettevõtetel, oli ka Swedbankil olemas sotsiaalmeedia strateegia, ent see keskendus peamiselt panga ametlikele kanalitele. Töötajatest selles strateegiadokumendis eriti juttu ei olnud. Kui alustasin möödunud suvel tööd sotsiaalmeedia juhina, olid õpingud sealmaal, et pidin valima magistritöö teema ja otsustasin keskenduda just töötajate sotsiaalmeediakäitumisele.

    Inimesed usaldavad sageli rohkem oma sõprade arvamust kui ettevõtete sõnumeid.

    Kristel Leif,
    Swedbanki sotsiaalmeedia juht
    2015. aasta sügise seisuga kasutas Swed­banki Eesti töötajatest Facebooki 81 protsenti. Kõigest 41 protsenti nendest oli oma profiilis tööandja esile toonud. Üksnes 19 protsenti oli teinud pangaga seotud postitusi. Püüdsin oma magistritöös selgusele jõuda, mis ajendab inimesi ennast sotsiaalmeedias tööandjaga seostama või seotust varjama ning millised riskid ja võimalused sellega ettevõtte jaoks kaasnevad.
    Konto kui mainekujundaja
    Kuigi kasutajad postitavad Facebooki üha vähem isiklikku elu puudutavat sisu ning käituvad pigem vaatlejana, peetakse oma kontot siiski oluliseks mainekujunduskanaliks. Postituste iseloom mõjutab tahes-tahtmata jälgijate arvamust ning paljud, kes on seda endale teadvustanud, lähenevad oma sotsiaalmeedia sisule suisa strateegiliselt. Mõne strateegia on postitamisest loobumine. Mõni püüab hoida Facebooki töövälise keskkonnana, millele pääsevad ligi üksnes kõige lähedasemad inimesed. Mõni võtab suuna professionaalse näo kujundamisele. Käitumismustrid on erinevad, ent enamikku ühendab soov publikule meeldida.
    Intervjueeritavad püüdsid sisuloome puhul vältida kellegi tunnete riivamist või hukkamõistu ärateenimist. Kuna pank n-ö müüb usaldust, usuti, et seal töötades kehtivad käitumisele keskmisest kõrgemad ootused ja standardid, mistõttu tuleb olla Facebookis ettevaatlik, et mitte seada ohtu ettevõtte ja enda mainet. Postitusi peeti sobilikuks, kui need põhinesid näiteks headel emotsioonidel, huumoril ja empaatial või lõid lisaväärtust kasuliku või põneva infoga.
    Tekita töötajas tahtmine infot jagada
    Miks on ettevõttele kasulik, kui töötajad soostuvad end sellega avalikult seostama? Väidetavalt näitab tööandja avalikustamine profiilis, et töötajad on rahul ega häbene. Tööandja postituste jagamine aitab sõnumitel levida ja lisab usaldusväärsust. Inimesed usaldavad sageli rohkem oma sõprade arvamust kui ettevõtete sõnumeid. Veelgi enam – kui töötajad postitavad ise sisu, mis näitab ettevõtet heast küljest, saavad neist soovitajad, mis võib viia uute klientide või töötajate leidmiseni.

    Kui töötajad näitavad ennast Facebookis heast küljest, räägivad uhkusega tööandjast või jagavad tööandja postitusi, kasvatab see ettevõtte usaldusväärsust ning tugevdab mainet.

    Firma Facebooki-postitused olgu huvitavad, kasulikud ning kandku endas positiivseid väärtusi, millega inimesed soovivad end seostada.

    Leidke üles töötajaid puudutavad teemad. Paljudele on ettevõtte Facebooki-postitusse sattumine auasi. Kuid tasub meeles pidada, et leidub töötajaid, kes ei soovi eales oma nime või näoga Facebooki sattuda.

    Mängureeglid sotsiaalmeedia kasutamisel tuleb organisatsioonis selgeks teha ja pidada töötajatega dialoogi.

    Kõige otsesem viis seotuse väljendamiseks on ettevõtte märkimine oma profiilis. Kuid töösuhet väljendavad sageli ka postitused: pildid töökeskkonnast või ettevõtte üritustelt ning tööandja postituste jagamine. Selgus, et seotust Swedbankiga varjas täielikult ainult üks magistritöö uuringus osalejatest. Põhjus oli soov hoida Facebooki rangelt töövälise keskkonnana. Seetõttu ei aktsepteerinud ta oma ülemuse sõbrakutset ega teinud ühtegi postitust, mis reedaks tema seotust pangaga.
    Kuigi enamik inimesi sotsiaalmeedias enam nii ranget piiri paika pannud ei ole, tasub ebamugavate olukordade vältimiseks meeskonnas mängureeglid selgeks rääkida. Kas juhi ja alluva sotsiaalmeediasõprus on kõigile vastuvõetav? Samuti ei ole ettevõttel õigust rakendada töötajate sotsiaalmeedia kontosid oma reklaamivankri ette ning nõuda firma postituste jagamist. Igasugune tööandjaga seotud sisu levitamine peaks olema vabatahtlik.
    Tööandja varjamiseks mitu põhjust
    Tööandjaga seotuse varjamiseks võib olla teisigi põhjuseid. Näiteks pelgas mitu klienditeenindajat, et sõbrad hakkavad nende töökohta nähes liiga palju pangandusküsimusi esitama. Ka kliendid otsivad pangatöötajaid Facebookist. Pea kõik intervjueeritavad olid seda kogenud. Ka selleks tuleb töötajaid riskide maandamise huvides ette valmistada.
    Ilmselt kõige tõsisem põhjus enda seotuse varjamiseks on häbi oma tööandja või ameti pärast. Panga näitel keegi nii tugevat emotsiooni ei väljendanud, kuid üks meestöötaja jättis Swedbanki profiilis märkimata, kuna kliendinõustaja töö oli tema arvates sobilik pigem naistele. Kui ettevõte soovib, et töötajad oleksid sotsiaalmeedias tema saadikud, tuleb kanda hoolt, et inimesed oleksid oma ametikohal rahulolevad ning ettevõtte kuvand ühiskonnas positiivne.
    Soov mõjutada oma tuttavate arvamust pangast positiivses suunas oli ka üks põhjus, miks töötajad Swedbankiga seotud postitusi teevad. Pangaga seotud postitusi tehti samuti selleks, et jagada häid emotsioone. Tööandjat puudutava sisu jagamisel olid eeskujuks aktiivsed juhid ja kolleegid, kelle tegevus tekitas tunde, et tööandja sisu jagamine on soositud. Jagamist väärivaks peeti teemasid, millega oli töötajal isiklik seos või mis on kasulikud ja huvitavad sõprade jaoks.

    Artikkel ilmus täismahus kommunikatsiooniajakirja Kaja augusti­numbris.

    Ajakiri tutvustab Eesti ettevõtete kommunikatsioonijuhtumeid; hoiab kursis kommunikatsiooni suundumuste ja uudistega; tutvustab spetsialistide arvamusi, soovitusi, analüüse; pakub lugemiseks Eesti ja välismaa kommunikatsiooni- ja meediavaldkonna tippude artikleid.

    Ajakiri ilmub 48-leheküljelisena kaheksa korda aastas.

    Augustinumbri teemasid:

    Spordiajakirjanduse muutumine – Kaire Uusen

    Liikumist väärtustavad ettevõtted on tööpakkujana eelis­seisus – Urmas Sõõrumaa

    Obinitsa – soome-ugri kultuuripealinn 2015 – Annela Laane­ots

    Intervjuu Islandi Jalgpalliliidu meedia- ja turundusjuhi Ómar Sm´arasoniga – Kairi Oja

    .
    Autor: Kristel Leif, Swedbanki sotsiaalmeedia juht
  • Hetkel kuum
Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Tehistaibupidu tuli, aktsiaralli jäi tulemata
Nvidia esitles aastakonverentsil, millest on saanud suur tehistaibupidu, oma uusi hitt-tooteid, kuid nende järel prognoositud aktsiaralli jäi tulemata.
Nvidia esitles aastakonverentsil, millest on saanud suur tehistaibupidu, oma uusi hitt-tooteid, kuid nende järel prognoositud aktsiaralli jäi tulemata.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Sõudmise kaheksapaat kui meeskonnatöö musternäide
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Raadiohommikus: Nvidia lööb letti uue info
Homses raadiohommikus räägime viimastest arengutest tehisaru alal ning sellest, kuidas saaksid ettevõtjad majanduse kasvule pöördumisele kaasa aidata, lisaks vahendame muljeid Tallinna Kaubamaja aktsionäride koosolekult.
Homses raadiohommikus räägime viimastest arengutest tehisaru alal ning sellest, kuidas saaksid ettevõtjad majanduse kasvule pöördumisele kaasa aidata, lisaks vahendame muljeid Tallinna Kaubamaja aktsionäride koosolekult.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.