Tuleva aasta olulisemad maksumuudatused

30. detsember 2016, 10:15
2017. aastal jõustuvad tähtsamad seadusemuudatused.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20161230/USEFUL/161239983/AR/0/maksuseadus.jpg

Uuel aastal saavad madalapalgalised taotleda makstud tulumaksu tagasimakset - tagasimakse saamiseks tuleb taotlus esitada koos maksu- ja tolliametile esitatava füüsilise isiku tuludeklaratsiooniga, tagasimakse laekub hiljemalt 30. juuniks.

Maksu- ja tolliamet teeb madalapalgaliste tagasimakse 2016. aasta tulude põhjal neile, kes tingimused täidavad. Tingimused täidavad ligikaudu 100 000 täiskasvanut, kelle aastatulu oli alla 7818 euro ehk kuni 651 eurot kuus ja kes 2016. aastal töötasid täistööajaga vähemalt kuus kuud. Täistööaja nõue ei kehti piiratud töövõimega inimestele. Tagasimakse suurus on kuni 709 eurot, aga mitte rohkem kui 2016. aastal tasutud tulumaks. Vaata täpsemalt: http://www.emta.ee/et/uudised/maksu-ja-tolliameti-e-keskkonnas-saab-kontrollida-madalapalgalise-maksutagastuse.

Tööandjale antakse võimalus maksta töötajale haiguslehe alusel sotsiaalmaksuvaba hüvitist ka teise ja kolmanda haiguspäeva eest kuni 100 protsenti töötaja keskmisest palgast. Hetkel on hüvitis sotsiaalmaksuvaba alates 4. päevast.

Maksuvaba tulu määr tõuseb 2017. aastal 180 eurole praeguselt 170 eurolt.

Üldine tulumaksumäär jääb 20 protsendile.

Suurendatakse pensionide täiendavat maksuvaba tulu 2832 euroni aastas ehk 236 euroni kuus. Koos üldise maksuvaba tulu tõusuga 180 eurole annab see maksuvabalt saadava pensioni suuruseks 416 eurot kuus, tagades keskmise vanaduspensioni tulumaksuvabastuse ka 2017. aastal.

Tulumaksuvabastust laiendatakse hüvitistele ja toetustele, mida makstakse tavaametniku, abipolitseiniku, vabatahtliku päästja ja eriolukorra tööle rakendatud isiku hukkumise, surma või töövõime vähenemise korral.

Tulu maksustamise reeglid 2018. aastal (s.o deklareerimisel kuni 31. märts 2019).

  • 2018. aastal tõuseb üldine maksuvaba tulu määr madala ja keskmise palgaga inimestel 500 euroni kuus. Alates teatud tulutasemest vähenevana. 500 eurot on maksuvaba tulu kuni 1200 euro suuruse maksustatava kuusissetuleku korral. Alates 2100 euro suurusest sissetulekust maksuvaba tulu puudub.
  • Kehtestatakse eluasemelaenu intresside mahaarvamise täiendav piirmäär 300 eurot seni rakendatud ja ka edaspidi kehtima jääva 1200 eurose piirmäära sees. Piirmäär 1200 eurot kehtib koolituskuludele, kingitustele-annetustele ja laenuintressidele.
  • Abikaasade ühine tuludeklaratsioon säilib vaid enim levinud mahaarvamiste suhtes. Tulude puudumisel või nende ebapiisavusel saavad abikaasad deklareerida ühiselt eluasemelaenu intresse, koolituskulusid ning täiendavat maksuvaba tulu laste eest.

Majutusteenuse käibemaks jääb 2017. aastal 9 protsendile.

Sotsiaalmaksumäär jääb 33 protsendile.

1. jaanuarist 2017 kehtestatakse käibemaksupettuste vähendamiseks peamiselt ehituses ja masinatööstuses kasutuses olevatele metallitoodetele pöördmaksustamine. Sektoris on maksupettuste risk suur ning seetõttu on seni ausat äri ajavatel ettevõtetel olnud väga raske konkurentsis püsida. Levinud on puhverettevõtete kasutamine, kes märgivad arvele käibemaksu, mida hiljem riigi tuludesse ei tasu. Kauba soetaja deklareerib arvel näidatud käibemaksu sisendkäibemaksuna ning vähendab selle võrra oma maksustavalt käibelt arvestatud käibemaksu.

Aktsiisid

2017. aasta veebruarisse ning juulisse on kavandatud alkoholiaktsiisi tõus. Õlle etanoolisisalduse aktsiisimäär ühe mahuprotsendi kohta liitris tõuseb 2017. aasta veebruaris seniselt 8,30 sendilt 9,13 sendile ja juulis 15,52 sendile.

Näide: kui 0,5 liitrine õlu maksab praegu 1,09 eurot, siis pärast veebruarikuist aktsiisitõusu maksaks see vaid aktsiisi hinnaosa arvestades 1,11 eurot ning pärast juuli aktsiisitõusu 1,29 eurot.

Kuni 6-mahuprotsendilise etanoolisisaldusega veini ja kääritatud joogi aktsiisimäär liitri kohta tõuseb veebruaris seniselt 48,55 sendilt 53,41 sendile ja juulis 77,44 sendile.

Näide: kui 4,5% alkoholisisaldusega õunasiider maksab praegu 1,29 eurot, siis pärast veebruarikuist aktsiistõusu oleks selle hind 1,32 eurot ning pärast juuli aktsiisitõusu 1,46 eurot.

Üle 6-mahuprotsendilise etanoolisisaldusega veini ja kääritatud joogi aktsiisimäär liitri kohta tõuseb veebruaris seniselt 111,98 sendilt 123,18 sendile.

Näide: kui 12% alkoholisisaldusega veini (75cl) hind on praegu 5,79, siis pärast aktsiistõusu oleks see 5,89 eurot.

Kange alkoholi aktsiisi määr tõuseb kuni aastani 2020 igal aastal 10%.

Näide: kui viin (1l) maksab praegu 20,90 eurot, siis peale aasta alguse aktsiisitõusu kujuneks selle hinnaks 21,94 eurot. 

Õlle väiketootjate soodusmäära suurendatakse. Senise 3000 hektoliitri asemel kohaldatakse soodusmäära (50% õlle aktsiisimäärast) kuni 6000-hektoliitrise tootmismahu korral. Edaspidi lähtutakse õlle väiketootja puhul jooksva aasta asemel möödunud aasta tootmismahust. Piirmäära ületamisel ei nõuta aktsiisivahe maksmist tagantjärgi. See on ettevõtjale vajalik kulude mõttes sujuvamaks üleminekuks väiketootjast tavatootjaks.

1. jaanuarist 2017 tõuseb sigarettide ja suitsetamistubaka aktsiisimäär 8 protsenti. Näide: sigaretipaki hind 3,26 eurot on pärast aktsiisitõusu 3,53 eurot ehk aktsiisisumma tõus on 27 senti. Vaatat täpsemalt https://www.emta.ee/et/ariklient/aktsiisid-vara-hasartmang/uldist/aktsiisimaarad#Tubakatooted

2017. aastaks kavandatud kütuseaktsiisi määrade tõus lükatakse jaanuari algusest veebruari algusse. Maagaasi tuhande kuupmeetri aktsiisimäär tõuseb 1. jaanuarist seniselt 33,77 eurolt 40,52 eurole ning diislikütuse tuhande liitri aktsiisimäär tõuseb 1. veebruaril seniselt 448 eurolt 493 eurole.

Loobutakse varem kavandatud diislikütuse, eriotstarbelise diislikütuse ja kerge kütteõli maksutõusust 2018. aastal.

Näiteid: mootoribensiini liitri hinnast moodustab aktsiis praegu 0,465 eurot ja peale aktsiisitõusu 0,512 eurot, diislikütuse liitri hinnast moodustab aktsiis praegu 0,448 eurot ja peale aktsiisitõusu 0,493 eurot ning maagaasi ühe kuupmeetri hinnast moodustab aktsiis praegu 0,03377 eurot ja peale aktsiisitõusu 0,04052 eurot.

Teised seadusemuudatused

Olulised muudatused on läbi teinud investeerimisfondide seadus, mis lihtsustab Eestis investeerimisfondide asutamist. Näiteks võimaldatakse edaspidi asutada täiesti uue fondtüübina usaldusfondi, mida muudes riikides kasutatakse eelkõige riskikapitaliinvesteeringute juhtimiseks. Samuti suurendab seadus konkurentsi pensionifondide turul. Seadus soodustab uute pensionfondide valitsejate lisandumist ning muudavad inimeste jaoks pensionifondi vahetamise oluliselt odavamaks.

Võlaõigusseadust täiendatakse sätetega, mis kohustuvad panka tarbijale soovi korral maksekonto (arvelduskonto) avama ja osutama kontoga seotud teenuseid. Teenused hõlmavad lisaks konto avamisele raha maksmist oma kontole, sularaha väljavõtmist, otsekorralduste, kreeditkorralduste ning maksekaarditehingute algatamist. Samuti muutub lihtsamaks konto üleviimine ühest pangast teise.

Uuest aastast jõustuvad muudatused kindlustustegevuse seaduses. Selle kohaselt peavad investeerimistoote pakkujad ehk kindlustusandjad, investeerimisühingud, krediidiasutused ning kindlustus- ja krediidivahendajad hakkama koostama iga investeerimistoote kohta kokkuvõtlikku põhiteabedokumenti. Standardvormis teabedokument annab jaeinvestorile ehk nö tavakliendile ülevaate  investeerimistoote olemusest, omadustest ja riskidest ning tootega seotud kuludest ning kuna nõuded on ühesugused kogu Euroopa Liidus, aitab see tooteid omavahel ka võrrelda ning kaalutletud otsuseid teha. Muudatuste eesmärk on parandada investeerimistoodete läbipaistvust, mis on oluline jaeinvestorite kaitsmiseks.

Muudatusi on tehtud väärtpaberituru seaduses ja finantsinspektsiooni seaduse muutmise seaduses, millega ajakohastatakse finantsinspektsiooni pädevusi ja järelevalvemeetmeid väärtpaberituru kuritarvituste tõhusamaks vältimiseks. Seadus põhineb ELi määrusel, mis kehtestab reeglid kuritarvituste vältimiseks väärtpaberiturul (sh börsil). Turu kuritarvitamine on ebaseaduslik tegevus väärtpaberitega kauplemisel, mis kahjustab turu läbipaistvust ja usaldusväärsust ning seeläbi investorite huve.

2017. aastal võetakse maksualase teabevahetuse seadusesse üle kaks ELi direktiivi. Seadusega pannakseEestis tegutsevatele suurkontsernidele, kelle aastatulu ületab 750 miljonit eurotiga-aastase riikidepõhise aruande (country-by-country reporting) esitamise kohustus. Euroopa Liidu halduskoostöö direktiivi riikidepõhise aruandluse alase automaatse teabevahetuse sätete ülevõtmise tähtaeg on 5. juuni 2017. Suurkontsernide riikidepõhistele aruannetele laieneb automaatne teabevahetus 2018. aastast. Üle võetakse ka sama direktiivi täiendused, mille järgi hakkavad Euroopa Liidu liikmesriikide maksuhaldurid 2017. aastast automaatselt teavet vahetama maksuhalduri siduvate eelotsuste kohta. Eelotsuste alane teabevahetus ei too ettevõtjatele kaasa täiendavaid kohustusi. Küll aga puudutab teabevahetus ka varasemalt, alates 2012. aastast antud eelotsuseid. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg on 1. jaanuar 2017.Euroopa Liidus reguleerib maksuhaldurite vahelist halduskoostööd otseste maksude valdkonnas maksustamisalase halduskoostöö direktiiv, mille alusel juba vahetab Eesti automaatses korras teavet teise liikmesriigi isikute töötasude, juhatuse liikme tasude, pensionite ja kinnisvaratulu osas. 2017. aasta sügisest hakatakse automaatses korras vahetama teavet erinevate rahaliste vahendite kohta, mida hoitakse välisriigis.

Raamatupidamise seaduse 1. jaanuaril kehtima hakkavad muudatused lihtsustavad nõudeid raamatupidamise algdokumentidele ning panevad avalikule sektorile kohustuse vastu võtta masinloetavaid e-arveid.

Seaduseelnõuga sätestatakse võimalus, et alates 1. jaanuarist 2017 saab avalikule sektorile kauba müümisel või teenuse osutamisel esitada masintöödeldava e-arve, seadus kehtestab ka e-arvete standardi. E-arve edastatakse operaatori vahendusel ühest raamatupidamistarkvarast otse teise ning saaja ei pea enam arve andmeid käsitsi sisestama. Väikeettevõtjate jaoks on riik loonud kasutamiseks e-arveldaja keskkonna, kus e-arveid saab koostada ja edastada tasuta.

Muudatused leevendavad nõudeid raamatupidamise algdokumentidele, nagu saatelehed, kviitungid, aktid ja lepingud. Edaspidi peaks algdokument kohustuslikult kajastama ainult majandustehingu aega, sisu ja arvnäitajaid. Kui raamatupidamiskohustuslase majandustehingu teiseks osapooleks on raamatupidamis-, riigiraamatupidamiskohustuslane või välismaa juriidiline isik, peab kauba võõrandamise või teenuse osutamise kohta esitatud arve sisaldama lisaks kolmele eelnimetatud rekvisiidile ka arve numbrit ja tehingupooli identifitseerida võimaldavaid andmed.

Lisaks vabaneb muudatuste jõustumise järel mikroettevõtja kohustusest koostada raamatupidamise sise-eeskiri. Mikroettevõte on juhatuse liikmele kuuluv osaühing, mille varad on väiksemad kui 175 000 eurot ja müügitulu väiksem kui 50 000 eurot ning kohustused ei ületa omakapitali.

Eelarve ja olulised numbrid

Alampalk tõuseb 1. jaanuaril 470 eurole kuus ja 2,78 eurole tunnis võrreldes varasema 430 euroga kuus ja 2,54 euroga tunnis. Rahandusministeeriumi prognoosi järgi tõuseb keskmine palk 5,5 protsenti ehk ligi 1200 euroni. Töötutoetuse päevamäär tõuseb 4,86 eurole võrreldes varasema 4,41 euroga. Eelnenud aasta alampalgaga seotud minimaalse sotsiaalmaksu kuumäär tõuseb 430 eurole võrreldes 2016. aastal kehtinud 390 euroga.

Keskmine vanaduspension tõuseb prognoosi järgi 5 protsenti ehk ligikaudu 416 euroni. Keskmine vanaduspension jääb maksuvabaks, selleks tõuseb pensionide täiendav maksuvaba tulu 236 eurole seniselt 225 eurolt. Üksi elavate pensionäride toetusskeem annab 115 eurot toetust aastas 92 300 pensionärile. Toetuse maksmine on kavandatud järgmise aasta oktoobrisse.

Riigieelarve kulud kasvavad 2017. aastal võrreldes 2016. aastaga 7,6 protsenti ehk ligikaudu 734 miljonit eurot 9,66 miljardi euroni. Valitsussektori eelarve on struktuurses ülejäägis 0,2 protsendiga SKPst.

Euroopa Liidu ja muid välistoetusi on eelarve järgi kavandatud kasutada 961 miljonit eurot, mis koos riigipoolse kaasfinantseerimisega summas 81 miljonit eurot teeb kokku üle miljardi euro. Euroraha toel tehtavad investeeringud toetavad Eesti majanduskasvu.

Kaitsekulud on 2017. aastal ligi 2,2 protsenti SKPst, mis läbi aegade kõrgeim tase. Iseseisva kaitsevõime arendamiseks mõeldud 2 protsendile SKPst lisanduvad liitlaste kohalolekuga seotud kulud. Alates 2018. aastast käivitub uus kaitseinvesteeringute programm.

Suurim osa, 34 protsenti ehk 3,28 miljardit eurot eelarve kuludest läheb sotsiaalsele kaitsele, sealhulgas riiklikuks pensionikindlustuseks 1,67 miljardit eurot. Ravikindlustuse eelarve kasvab parema sotsiaalmaksulaekumise arvel 66 miljoni euro võrra 1,090 miljardi euroni. Lisaks sellele eraldatakse riigieelarvest haigekassale ravikindlustuse kuludeks järgmiseks aastaks täiendavalt 10 miljonit eurot.

Riigil on järgmisel aastal oodata tulusid kokku ligikaudu 9,48 miljardit eurot, mis on 8,9 protsenti ehk 780 miljonit eurot rohkem kui 2016. aastaks prognoositud. Maksutulu kokku moodustab 6,71 miljardit eurot, mis on 470 miljonit eurot rohkem kui 2016. aastaks prognoositud. Sealhulgas on oodata sotsiaalmaksu on 2,73 miljardit eurot ehk 157 miljonit eurot rohkem kui 2016. aastaks prognoositud, käibemaksu laekub 2,1 miljardit eurot ehk 170 miljonit eurot rohkem 2016. aastaks prognoositust ja aktsiise 1,08 miljardit eurot ehk 113 miljonit eurot 2016. aastaks prognoositust. Loe lähemalt: http://www.fin.ee/riigieelarve-2017-4/

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
30. December 2016, 10:24
Otsi:

Ava täpsem otsing