Mida teha, kui kahtled töötaja vaimses tervises?

Üha rohkem kajastub meedias, et suurel osal täiskasvanutest esineb vaimse tervise häireid, millest sagedasemad on depressioon, ärevus- ja sõltuvushäired. Töösuhete puhul on peamiselt käsitletud tööstressist tulenevaid ohte ning tööstressi ennetamist ja tõrjumist. Tähelepanu ei ole aga pööratud sellele, millised on töötajate ja tööandjate õigused ning kohustused olukorras, kus töötajal on diagnoositud psüühikahäire või esineb kahtlus häire olemasolus.

Vaimupuuetega isikute töökorraldusele kehtivad erinõuded, neid pole selles artiklis käsitletud. Näidete aluseks on võetud tavaline töötaja, kelle käitumine tekitab tööandjas kahtlusi tema vaimses tervises. Kas töötaja tuleks saata tervisekontrolli või töölt hoopis kõrvaldada?

Tööandja huvi ja kohustus on tagada, et töötajate terviseseisund ei kujutaks kellelegi ohtu. Kui on tekkinud kahtlus, et töötaja tervis ei võimalda ohutut töötamist, siis saab tööandja suunata töötervishoiuarsti juurde kontrolli. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt ei ole töötajal õigust tervisekontrolli läbimisest keelduda.

Töötaja peab täitma tervisekontrolli kaardil tervisedeklaratsiooni osa, kus tuleb vastata muu hulgas küsimusele psüühikahäire esinemise kohta. Võib tekkida olukord, et töötaja ei avalda andmeid tal diagnoositud psüühikahäire kohta, kartes töö kaotada. Kui töötaja on varem psühhiaatri visiidil käinud, siis on selle kohta andmed E-tervise keskkonnas ning töötervishoiuarstil on õigus nendega tutvuda. Kui töötaja ei soovi, et tema andmed oleksid E-tervises nähtavad, on tal võimalus ligipääs neile lihtsa vaevaga sulgeda.

Samuti on töötervishoiuarstil keeruline teha tervisekontrolli, kui töötaja eitab võimaliku häire olemasolu. Kui vastuvõtul kaebusi ei ole, ei pruugi töötervishoiuarstil lühikese visiidi jooksul häire kahtlust tekkida, seetõttu ei suuna ta töötajat ka lisauuringutele ja töötaja tegelik terviseseisund võib jääda välja selgitamata.

Kui töötervishoiuarstil tekib kahtlus töötaja vaimses tervises ning ta suunab töötaja psühhiaatriliseks uuringuks eriarsti juurde, siis töötervishoiu ja tööohutuse seaduse järgi on töötaja kohustatud läbima tervisekontrolli ja määratud uuringud vastavalt kehtestatud korrale. Samas, psühhiaatrilise abi seaduse järgi on töötajal õigus psühhiaatrilistest uuringutest keelduda või need katkestada. Töötervishoiuarst saab märkida tervisekontrolli otsusele, et töötaja keeldus uuringute läbimisest, kuid samas ei anna see tööandjale alust teda töölt kõrvaldada või temaga töösuhet lõpetada.

Kui töötaja on psühhiaatri vastuvõtul ära käinud ning töötervishoiuarstile on uuringute tulemused edastatud, annab arst hinnangu töötaja terviseseisundile ning teeb otsuse töökeskkonna või töökorralduse töötajale sobivuse kohta.

Kahtlemata on tööandjal huvi teada, kas töötaja on terve või millised tervisehäired tal esinevad. Töötajate tervisekontrolli korra kohaselt on töötervishoiuarst kohustatud hoidma terviseandmeid konfidentsiaalsena ning tal on lubatud teatada ainult seda, millised piirangud ta seadis töötajale tööülesannete täitmiseks tervise vastunäidustuste tõttu. Seega, kui töötajal esineb psüühikahäire, kuid töötervishoiuarsti hinnangul ei välista see ametikohal töötamist, siis tööandja sellest häirest teada ei saa. Tööandja peab aktsepteerima arsti hinnangut töötaja terviseseisundi sobivuse kohta ning töötaja õigust terviseandmete konfidentsiaalsusele.

Kui psühhiaater on diagnoosinud töötajal psüühikahäire, mis ei võimalda tal töötamist jätkata, peab tööandja kaaluma töösuhte jätkamise võimalusi, näiteks pakkuma võimalusel teist tööd. Kui töötaja tarvitab psühhotroopseid aineid, siis ei ole tal seaduse järgi lubatud tööl viibida. Samuti on tööandjal kohustus psühhotroopse aine mõju all olev töötaja töölt kõrvaldada. Töölt kõrvaldatud töötajal ei ole õigust saada selle aja eest tasu. Siinjuures tuleb märkida, et psühhotroopseteks aineteks ei loeta ravimipreparaate nagu antidepressandid.

Kui töötaja tervis ei võimalda pikalt töökohustusi täita ning tööandja ei näe võimalust töösuhet jätkata, saab tööandja töösuhte terviseseisundi tõttu lõpetada, kui töötaja ei saa tervise tõttu tööülesandeid täita vähemalt nelja kuu jooksul.

Tööandja võib töötajate tervise ja ohutuse huvides kehtestada õigusaktides ettenähtust rangemaid lisanõudeid, kui ta peab seda vajalikuks. Sellise õiguse annab seadus. See on nii töötaja kui ka tööandja huvides ning õigustatud töökohal, kus töötajal tekkiv tervisehäire ohustab suure tõenäosusega tema enda või teiste isikute elu või tervist. Oluline on, et tööandja ei läheks lisanõuete kehtestamisel vastuollu õigusaktidega.

Osale ametikohtadele on kehtestatud õigusaktidega kohustuslikud tervisenõuded. Teatud psühhiaatriliste diagnooside esinemine välistab töötamise või teenistuse näiteks kaitseväelastel, politseiametnikel, turvatöötajatel, päästjatel, vanglatöötajatel, lõhkeainete käitlejatel ja pürotehnikutel.

Seadusandja võiks kaaluda teatud juhtudel arstidele tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikele andmetele juurdepääsu võimaldamist ka olukorras, kus isik on juurdepääsu E-tervises keelanud. Kui ametikohale on õigusaktidega ette nähtud tervisenõuded, siis võiks tervishoiutöötajatel olla andmetele ligipääs, et tuvastada, kas töötaja terviseseisund vastab nõuetele. Vastasel juhul võivad kohustuslikud tervisenõuded sisutühjaks muutuda, sest nende kontrollimine on pea võimatu.

Artikkel ilmus Äripäeva käsiraamatus „Dokumendinäidised äritegevuses“.

Äripäeva käsiraamatud on praktilised ja usaldusväärsed töövahendid spetsialistile ja juhile.

“Dokumendinäidised äritegevuses” ilmub üle kümne aasta. Veebis täieneb teave igal kuul, paberil ilmub täiendus neli korda aastas.

Käsiraamatust leiab üle 280 äritegevuses vajaliku dokumendi, lepingu ja muu näidise koos juristide kommentaaridega. Näidised on mõeldud kõigile, kes tegelevad ettevõttes lepingute sõlmimise, tellimuste vormistamise ja nende täitmise kontrollimisega.

Käsiraamatu teemad: müük, kinnisvara, töövõtt, kasutusse andmine, võlgade sissenõudmine, logistika ja eksport, intellektuaalne omand, kohtudokumendid, asjaajamine.

Ligipääsu e-käsiraamatuleVõimalust kasutada e-nõuandekeskustPaberväljaannetPaberväljaande täiendusi iga kolme kuu järele-uudiskirja Õigusuudised, mis ilmub 10 korda aastas

Autor: Janika Pajula, advokaadibüroo Turnstone advokaat