Pakendeid vältivad kliendid panevad kaubanduse proovile

19. aprill 2017, 07:00
Pärnus Eesti esimese pakendivaba poe Paljas Pala avanud Johanna Maria Tõugu ja Silver Smeljanski.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20170419/USEFUL/170419696/AR/0/Johanna-Maria-Tõugu-ja-Silver-Smeljanski.jpg
Ainult tellijale

Populaarsust koguv jäätmevaba ehk zero waste elustiil sunnib poekette ja tootjaid juurdlema, kuidas nõudlikud kliendid saaksid kaupa korduvkasutatavatesse pakenditesse osta ning prügitekke miinimumini viia.

„Ma ei oska hinnata, kui reaalne on jõuda täiesti jäätmevaba eluni, aga pakendite hulga oluline vähendamine on tegelikult lihtsam kui võiks arvata,“ leidis ökotooteid pakkuva Biomarketi tegevjuht Priit Mikelsaar. Tema sõnul saab pakendite hulka vähendada juba siis, kui kanda kõiki tooteid korduvkasutatavates kottides ja teadlikult eelistada suurpakendeid, ostes harvem, aga suuremaid koguseid.

„Kui siia veel lisada lahtise kaalukauba ostmine oma korduvkasutatavasse taarasse, siis saame veel ühe osa igapäevapakenditest kõrvale jätta.“

Mikelsaar kirjeldas, et Biomarket on lahtisena müüdavate kaalukaupade osakaalu suurendanud, kuid kliendid ostavad alguses väiksemaid koguseid ja tihemini, mis võib pakendite hulka suurendada. „Kasutame küll kaalukaupade jaoks paberist pakendeid, kuid sooviksime järk-järgult liikuda suunas, kus kliendid kasutaksid järjest enam kodust kaasavõetud korduvkasutusega pakendeid, näiteks kuivainete puhul oma riidekotte,“ ütles ta.

Läbimõtlemist vajab Mikelsaare sõnul see, kuidas pakendi kaal teada. Lahendus oleks taara eelnev kaalumine. „See vajab kaupmeestelt paindlikku ja mõistvat suhtumist ning väikeses poes on selline lähenemine igati loomulik,“ lisas ta.

Müüja vastutab hügieeninõuete täitmise eest

Rimis on enamik puu- ja köögivilju saadaval lahtiselt, kuid pakutakse ka pakendatud alternatiive. Rimi Eesti Food ASi pressiesindaja Katrin Batsi sõnul on üks põhjusi selles, et neid müüakse Rimile selliselt, teiseks on nii lihtsam kassas vahet teha, millega tegu. „Paraku ei näe me hetkel seda trendi, et lahtiselt müüdavate kuivainete või muu seesuguse toidu pakkumine turul kasvaks. Klient eelistab pigem mugavust,“ ütles ta.

Samuti pidas Bats keeruliseks võimalust klientidel oma pakendit kasutada. „Toiduseadus ütleb üsna üheselt, et müüja vastutab ka kaasamüüdava toidu pakendi hügieeninõuete tagamise eest. Kui klient palub müüjal salati oma kaasavõetud purki tõsta, siis võtame meie vastutuse, et klient on oma purgi kodus korralikult puhtaks pesnud ning toit selles kindlasti ei rikne,“ juhtis ta tähelepanu. Seetõttu keeldutaksegi kauplustes inimeste endi taarat kasutamast.

Pärnus Eesti esimese pakendivaba poe Paljas Pala avanud Silver Smeljanski leidis, et pakendivabalt saab müüa sisuliselt kõike, välja arvatud tooteid, mida peab säilitamise eesmärgil hoidma vaakumis või sügavkülmas. „Pakendivabalt müümisel on oluline jälgida, et kliendi toodud pakendid oleksid puhtad,“ toonitas ta. „Kui selgub, et pakend pole korralikult puhastatud, siis pakub pood selleks võimalusi, et kaup ikkagi poest välja transportida.“

Tema sõnul vajab oma kotikeste ja karbikeste kaasaskandmine harjumist ja rohkem läbimõtlemist, mida süüakse. „Teistes poodides käiakse tihtipeale nii, et alles poes mõeldakse, mida süüakse,“ ütles Smeljanski.

Oluline on välimus mitte kvaliteet

Paljas Pala ostab kaubad sisse enamjaolt kas hulgi- või vaakumpakendis, ühekordsetes väikestes pakendites kaup poodi ei jõua, välja arvatud klaas- ja paberpakendis, näiteks õlu ja jäätis, mille pakendeid saab ümber töödelda. Kaupluses ei müüda liha- ega kalatooteid, sest nendega oleks rohkem probleeme ning hügieeninõudeid mida täita.

„Poel tekib enamjaolt pappkaste, paberkotte ja kilet,“ kirjeldas Smeljanski tekkivat prügi. „Need sorteeritakse ja viiakse vastavatesse kogumiskohtadesse. Müümata jäänud või riknema läinud kaupa on üldiselt vähe, sest üritame tellida vastavalt vajadusele. Hoolime väga sellest, et toitu ei peaks ära viskama.“

Toidu kvaliteedi ja pakendi seose kohta ütles Smeljanski, et inimesed lähtuvad oma otsustes pigem toote välimusest ja brändist kui kvaliteedist. See omakorda tekitab ebaausa olukorra väiketootjatele, kellel pole nii palju tuntust ja piisavalt ressursse, et oma pakendeid suurepäraselt disainida. Selle asemel panustavad nad Smeljanski sõnul toidu kvaliteeti, mis peaks olema olulisem kui pakend. „Ilusa pakendi pähe võidakse müüa sellisel juhul ükskõik mida ja inimesed ikka ostaksid. Seda peaks aga kindlasti muutma. Valikut mõjutab kindlasti ka hind. See jällegi toob alla meie söödava toidu kvaliteedi.“

 

Tootjad: pakendivaba müük on kaupluste valik

Kui müüjad ütlevad, et tootjad võiksid vähendada ülepakendamist, siis tootjad leiavad, et hulgipakendites müümine sõltub ka kauplustest.

„Biominerata oleks sellise lahenduse valmis välja pakkuma kohe,“ ütles puhastusvahendite tootja Biominerata juht Indrek Adler. „Siin on pigem tegemist kaupluste valikuga. Supermarketi kontekstis ma seda hästi veel ei näe, kuid butiigi tüüpi erialakauplustes oleks selline lahendus ju päris tore.“

Mamma kaubamärgi all valmistoitu tootva Saarioinen Eesti OÜ turundusjuht Taavi Rehepapp leidis samuti, et lahtise leti müük sõltub eelkõige jaekettidest. Samas nentis ta, et valmistoidu ja portsjonpakendite tarbimine Eestis aina kasvab ning inimesed eelistavad mugavust ja ajalist kokkuhoidu. „Näiteks üksinda elavad inimesed, kes valmistavad kodus süüa vaid ühele, ei pruugi kogu valmistatud toitu tarbida ning osa sellest läheb äraviskamisele,“ märkis ta.

Keskkonnasõbralikumate pakendite kasutuselevõttu takistab Rehepapi sõnul aga tootjate hinnavõitlus. „Jäätmed – loomulikult tuleb nendega tegeleda, kuid hetkel on probleemiks hinnavõitlus, mistõttu ei ole võimalik keskkonnasõbralikumaid pakendeid kasutusele võtta. Eesti turgu arvestades võtab see aega.“ Tema hinnangul ei ole siinne tarbija veel valmis suuri perepakendeid ostma, sest hind on liiga kõrge.

„Tore on aga näha, et mujal maailmas juba otsitakse lahendusi, kuidas näiteks tuua turule söödavad kahvlid, mis haakub otseselt zero-waste elustiiliga. Teema on aktuaalne ning sellest rääkimine on tänamatu töö, efekt ning muutused saabuvad aeglaselt ning vaevaliselt.“

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
18. April 2017, 17:20
Otsi:

Ava täpsem otsing