Erivajadustega inimesed annaksid turismile hoogu

21. aprill 2017, 15:13
MTÜ Iseseisvus Kuubis ühe eestvedaja Jüri Lehtmetsa sõnul turist Eestist näiteks elektriratastooli laenutada ei saaks.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20170421/USEFUL/170429908/AR/0/Jüri-Lehtmets.jpg
Ainult tellijale

Erivajadustega inimesed on sihtgrupp, mis aitaks kohalikul turismil märkimisväärselt areneda, kuid paraku puuduvad neile suunatud toimiv infosüsteem ja tasemel teenused.

“Riigi poolt on toetus vähene ja ettevõtjad ei ole valdkonna potentsiaalist teadlikud,“ ütles erivajadustega inimestele keskendunud reisikorraldusfirma Accesible Baltics OÜ tegevjuht Marion Bobkov, kelle hinnangul on esimesi muudatusi ja väikest arengut siiski näha.

Bobkovi sõnul on puuetega inimesed tohutult suur sihtgrupp, kes tuleb ellu kutsuda. Edasiminek ei saa tulla aga üksinda rassides, vaid vajab ka poliitilist tahet ja terve ärisektori arendamise idee omaksvõttu.

Erivajadustega inimeste efektiivsema kaasamisega tegeleva MTÜ Iseseisvus Kuubis eestvedajate Jüri Lehtmetsa ja Valev Mägi sõnul on Eesti turisminduses kolm peamist probleemi, mis puudutavad puuetega inimesi.

Esiteks puudub ühtne kanal, kust infot saada, näiteks lihtsad juhised ühistranspordiga liikumiseks või invatakso tellimiseks vajavad põhjalikku eeltööd. Norida annaks ka spetsiifilisemate abivahendite rentimise üle. Kuigi Eestis tegutseb üksjagu sellise teenuse pakkujaid, siis elektriratastooli aheldatud Lehtmets ei leiaks oma aparaati kuskilt.

Kolmas probleemidering on seotud abistajatega. Rootsis näiteks on abistajaga seonduvad kulud kaetud, mujal Euroopas, seal juures Eestis, üldjuhul mitte.

“Eriti problemaatiliseks muutub see pikemate reiside puhul. Näiteks kui välismaale vabatahtlikuks minna, pean leidma kellegi Eestis, kes minuga pidevalt kaasas oleks. Teine võimalus on otsida abistaja kohapealt, kes kogu oma aja mulle pühendaks,” rääkis Lehtmets.

Põhiõigused riivatud

Bobkov nõustus, et infoküsimus tuleb seada prioriteediks. See on eeldus, et saaksime üldse turismist rääkida. Sestap tulekski tema meelest siinkohal küsida, miks satuvad Euroopa Liidu ligikaudu 80 miljonist puudega reisijast Eestisse üsna vähesed.

“Puudujäägid avaliku ruumi ja rajatiste, informatsiooni ning teeninduse valdkonnas ei jäta palju ruumi ettekujutusele külalislahkest Eestist,” nentis Bobkov.

Kuigi Eesti suurematel reisikorraldajatel on kokkupuuteid puuetega inimeste teenindamisega, annab Bobkovi hinnangul tunda spetsiifilise kompetentsi puudumine. Samuti pole reisikorraldajad enamasti kursis puuetega klientide eripäradega ning meil on vähe näiteks kultuuri- ja looduspuhkuse aladel tegutsevaid ettevõtjaid, kes suudavad ja oskavad pakkuda sobivaid reisiteenuseid puudega inimestele.

“Eesti turul on kaasav turism ehk turism kõigile seniajani katmata olnud. Kaasav turism tähendab arvestamist kõikide sihtrühmade reisimisega kaasnevate vajadustega. Eelkõige aga lihtsat, iseseisvat ja lisaabita ligipääsu hoonetele, välialadele, atraktsioonidele ning turismitoodetele,” selgitas Bobkov.

Keskne teabesüsteem

Iseseisvus Kuubis eestvedajate sõnul aitaks olukorda parandada kõikide turismivaldkonda panustavate asutuste kaasamine. Infolünkade likvideerimisele aitab omal moel kaasa loomisel olev üleeuroopaline invakaart, mis annab selgema ettekujutuse soodustustest, asutuste ligipääsetavusest ja muust vajaminevast teabest, mis erivajadusega reisijale kasuks tuleb.

Mägi hinnangul võiks Eesti kui infotehnoloogiliselt arenenud riik kaarti märkimisväärselt panustada, see võiks olla eeskujuks kogu siinsele turismivaldkonnale.

“Kogu info tuleks tsentraliseerida, selle asemel et iga internetilehekülg põlve otsas ise midagi leiutama hakkaks,” oli Mägi veendunud.

EASi pressiesindaja Emilie Toomela sõnul aitab olukorda leevendada riiklik turismiveeb visitestonia.com, kuhu lisati hiljuti lahendus vaegnägijatele. Samuti leiab sealt üldinfo ligipääsetavatest turismiobjektidest.

Abi otsitakse EASilt

Bobkovi sõnul on Accesible Baltics teinud EASile palju parandusettepanekuid. EASi ja puuetega inimeste esindajate vahel on toimunud ka kohtumine, kus olid kõne all kaks teemat: koolitada turismiinfokeskuste töötajaid teadlikumaks oma piirkonna ligipääsetavatest objektidest ja koolitused turismiettevõtjatele.

“Paraku oli sel hetkel meie ettepanekuid arvesse võtta keeruline. Põhjendusteks, et riigi infrastruktuur ei ole veel küps erivajadustega inimesi vastu võtma,” nentis Bobkov. Siiski on tema sõnul näha, et toimuvad positiivsed muutused riigi poolt nii mõttelaadis kui ka pingutustes erivajadustega inimestele rohkem võimalusi luua.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teatel lähtub riiklik turismi arengukava külastaja teekonna põhimõttest: iga külastaja, sh erivajadusega inimese, teekond peab olema kogu reisi jooksul turvaline. Toetatavad atraktsioonid peavad olema kasutatavad vastavalt universaalse disaini põhimõtetele. “Objektide ligipääsetavuse kohta on info visitestonia.com saidil tähistatud,” ütles ministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Rasmus Ruuda.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
21. April 2017, 15:13
Otsi:

Ava täpsem otsing