Kuidas veiniturul läbi lüüa?

15. juuni 2017, 08:45
Restorani Leib Resto ja Aed omanik Kristjan Peäske leiab, et restoranid võiksid omale sobiva veinivaliku ise sisse osta.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20170615/USEFUL/170619861/AR/0/Kristjan-Peäske.jpg
Ainult tellijale

Kuigi väikseid tegijaid on Eesti veiniturul meeletult palju, valitsevad seda siiski suured maaletoojad. Võtmekohad läbimurdeks on õige sihtgrupi leidmine ja e-turundus.

Veiniturul läbilöömiseks jääb restorani Leib Resto ja Aed omaniku ja peasommeljee Kristjan Peäske sõnul originaalsetest lahendustest ja unikaalsetest tootevalikutest üksinda vajaka.

“Ikka leidub neid, kes maitsevad korra Itaalias head veini ja arvavad, et selle Eestisse toomine paneb raharattad käima. Tegelikkuses löövad turul läbi professionaalid, kes teavad, mida nad teevad,” nentis Peäske.

Vinosfair on üks näide asjalikust väiksest kaubamärgist. Seitsmeaastase kogemusega vahendaja varustab Eesti vinoteeke, veinipoode ja restorane Hispaania 16 veinipiirkonna toodanguga, Katalooniast Galiciani ja Navarrast Malagani.

“Alustamine on keeruline ja aega ning kannatust nõudev. Sihtgrupi leidmine ongi võtmeküsimus. Lohutuseks võib öelda, et ka edaspidi ei lähe lihtsamaks,” naljatles juhataja Maret Reimann.

Restoranid ja jaeketid impordivad ise

Väikeettevõtete jaoks ahendab võimalusi ka see, et suur osa maaletoojate kasumist tuleb jaemüügist. Restoranidesse jõuab kogu veinimüügi mahust väike osa.

Eesti ühe tuntuma veini ja kange alkoholi maaletooja Dunker Estonia tooteportfelli kuuluvad tuntud tarbeveinid Gran Castillo, Franz Hoffner ja populaarne Dreamer. Aastas müüb ettevõte ca 3 miljonit liitrit veini, restoranidesse müüdava kauba osakaal jääb 5 protsendi piirimaile.

“Suurte vahendajategi troonid on kõikuma löönud,” ütles Dunker Estonia tegevjuht Arvo Kask. “Viimastel aastatel on jõuliselt kasvanud jaekettide enda imporditud alkohoolsete jookide hulk. Pole midagi imestada, kui peagi saab Eesti suurimaks napsuimportjaks hoopis Maxima või Coop.”

Trend osa veinivalikust otse tootjalt hankida kasvab ka restoranide seas, näiteks talitab nii Leib Resto ja Aed.

See tähendab küll suuremat ettevalmistustööd – laoruumide olemasolu, nende pidevat korrashoidu ja asjatundlike sommeljeede palkamist. Teisalt annab võimaluse erinäolise joogivaliku pakkumiseks ning võimaldab õige planeerimise korral restoranile ka paremat marginaali.

“Asjatundmatus veinimaailmas sunnib teatud restorane klammerduma suurte maaletoojate külge. Viimastele meeldib aga valikut suunata ja nii kipuvadki eriilmeliste toidukohtade veinikaardid korduma. Lisades menüüsse ise maaletoodavaid veine, saab luua toidukohale eriomase identiteedi,” selgitas Peäske uusi arengusuundi.

Veebiturunduse võimalused kasutamata

See ei tähenda, et väikestel tegijatel turule üldse asja pole. Vinosfairi juhataja Maret Reimanni väitel on kokkupuude veinimaailma või toitlustusega enne oma ettevõttega alustamist teretulnud, kuid mitte vältimatu eeldus. Asjatundlikkus annab lihtsalt selged eelised nii kaupade sisseostmisel kui ka edasimüümisel. 

Peale selle tuleb turul toimuvaga pidevalt kursis olla, kasuks tuleb ka erialaliitu kuulumine. Kui ehitada äritegevus üles mitmekülgseks, osaleda koolitustel ja rõhutada igakülgset kultuurset ning teadlikku veinitarbimist, on see edu alus. 

“Veinigurude tunnustus on vajalik, kuid nende usaldust on raske võita. Veinikultuur on mitmekihilisem, kui pealtnäha paistab. See hõlmab geograafiat, geoloogiat, klimatoloogiat, ajalugu, loodusteadusi, gastronoomiat ja mida kõike veel. Sellesse süvenemine nõuab suurt pühendumist,” rõhutas Reimann.

Dunker Estonia juht Arvo Kask soovitas väikevahendajatel püüda mitte masstoodanguga sammu pidada, vaid leida huvitav niðitoode ja see oskuslikult kindla sihtgrupini viia. Peale selle on täiesti toores siinse alkoholimüügi e-kaubandus. Samas on välja arendatud väga hea pakiautomaatide võrgustik ja lihtsad makselahendused. 

“Internetiturundus on võrreldes traditsioonilise reklaamimaastikuga alkoholi vallas oluliselt vähem reguleeritud, rääkimata sotsiaalmeedia võimaluste ammendamatust kasutamisest. Uuele alustajale on nii turunduse kui ka sihtgrupiga suhtlemise mõttes käes palju erinevaid tööriistu,” julgustas Kask.

Vein on eestlaste seas populaarseim alkohoolne jook. Foto on tehtud Äripäeva joogitestil, kus prooviti Itaalia suveveine.

Sommeljeed kui tänapäeva rokkstaarid

Restoranile äratuntava kuvandi loomiseks vajalik veinivalik nõuab peenetundelist maitsemeelt. Sestap on professionaalsed sommeljeed nii Eestis kui ka mujal maailmas väga hinnas.

Tihti langetavadki restoranide külastajad oma otsuse, usaldades täielikult asjatundja soovitusi. See näitab omakorda, et iga toitlustuskoht saaks teeninduskvaliteeti parandades anda panuse kohaliku veinikultuuri arengusse ja koos sellega oma kasumit suurendada.

“Head sommeljeed on tänapäeva veinimaailmas nagu rokkstaarid, kellele nimekad restoranid jahti peavad ning kes oma veiniretkedel laias maailmas reisida saavad,” sõnas restorani Leib Resto ja Aed omanik ja peasommeljee Kristjan Peäske.

Eestis on võimalik sommeljeeharidust omandada ainult Eesti Sommeljeede Erakoolis, mis kuulub Eesti Sommeljeede Assotsiatsioonile. Tegemist on täiskasvanute täiendkoolitusega, kus õppurid pühendatakse peale veinimaailma ka õlle, siidri, tee ja kohvi saladustesse.

“Sommeljee pole tänapäeval vaid veini- ja kange alkoholi spetsialist, vaid kõikide jookide tundja,” selgitas kooli direktor Ene Ojaveski.

Eestis pakutav haridus on maailmatasemel

Kursuste koostamisel on aluseks võetud Londonis paikneva jookide koolitaja The Wine and Spirit Educational Trust põhimõtted. See tagab, et siinsed sommeljeed saavad maailmas nii-öelda rääkida sama keelt mis selle tunnustatud haridusasutuse lõpetajadki. Koolituse kõrget taset näitab mitu välisriikides edukalt tööd leidnud eestlast, olgu Austraalias, Tasmaanias, Norras, Luksemburgis või Saksamaal.

“Tasmaania ühes tippkuurordis on viimased aastad ainult eestlasest sommeljee olnud ning kui eelmise aeg läbi saab, paluvad nad just meilt abi uue leidmiseks. Nii on seal juba kolmas meie sommeljee tööl,” tõi Ojaveski näite.

Selleks, et rahvusvaheliste standarditega lõimuda, on tulevastele sommeljeedele kooliprogrammis ette nähtud ka reis mõnele veinimaale. Õppurid külastavad siis paari-kolme veinimõisa, tutvuvad istanduste ja keldritega ning kuulavad staaþikamate veinimeistrite seletusi valmistamisprotsessi nüansside kohta. Ka kooli lektorid täiendavad ennast mööda maailma rännates.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
15. June 2017, 08:54
Otsi:

Ava täpsem otsing