Mida teha, kui töötaja tervis pärsib töötamist?

JANIKA PAJULA, ADVOKAADIBÜROO PREMIUM ADVOKAAT 29. august 2017, 06:00
Seadusest tulenevad õigused ja kohustused võivad tekitada küsimuse, kas töötaja peab minema töötervishoiuarsti juurde või mitte.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20170829/USEFUL/170829776/AR/0/töötervishoiuarst.jpg

Ilmselt on palju tööandjaid seisnud silmitsi olukorraga, kus töötaja tervis ei võimalda töö tegemist endistel tingimustel jätkata ning tuleb otsustada, mida edasi teha.

Töötajad tunnevad jällegi huvi selle vastu, kas ja millistel tingimustel on õigus tööleping terviseseisundi tõttu lõpetada ning milliseid hüvitisi on võimalik saada.

Kasuta katseaega targalt

Tööandja ja töötaja esimene võimalus välja selgitada töötaja sobivus ametikohale on katseaeg. Kuivõrd katseaja üks eesmärke on muu hulgas hinnata, kas töötaja tervis vastab töö tegemiseks vajalikule tasemele, siis saab juhul, kui see nii ei ole, töölepingu vähese vaevaga lõpetada.

Küllaltki tihti esineb tööandjate seas väärarvamus, et katseajal töölepingu lõpetamist ei ole vaja põhjendada. Põhjenduste esitamata jätmine võib tekitada tarbetuid vaidlusi. Vastavalt töölepingu seadusele on keelatud lõpetada töölepingut põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. Kui tööandja jätab lepingu lõpetamise vajaduse põhjendamata, siis on tal hilisema vaidluse korral keeruline kui mitte võimatu tõendada, et leping lõpetati töötajaga katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu.

Kontrollist keeldumine võib töölepingu lõpetada

Kui tööandjal tekib töölepingu kehtivuse ajal kahtlus, kas töötaja tervis on töö tegemiseks vastav, saab ta suunata töötaja töötervishoiuarsti juurde. Töötervishoiuarsti otsus on tööandjale täitmiseks kohustuslik.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse järgi ei ole töötajal õigust tervisekontrolli läbimisest keelduda. Samas, võlaõigusseaduse järgi saab tervishoiuteenust osutada vaid isiku nõusolekul ning vastu tahtmist ei ole lubatud tervisekontrolli teha. Kui töötaja ei nõustu töötervishoiuarstile tervisekontrolli tegemiseks vajalikke andmeid esitama või keeldub vajalike uuringute läbimisest, ei saa arst väljastada tervisekontrolli otsust töötaja sobivuse kohta ametikohale. Nii jääb selgusetuks, kas töötaja tervis on töö tegemiseks sobiv.

Kui töötaja keeldub tervisekontrollist või ei esita selle tegemiseks nõutavaid andmeid, võib tegemist olla töölepingu seaduse rikkumisega. Töölepingu seaduse järgi on tööandjal õigus saada töötajalt teavet töötamisega seotud oluliste asjaolude kohta. Ilmselt ei saa olla vaidlust selles, et töötaja terviseseisundi vastavus töökohale on oluline asjaolu, mida tööandjal on õigus teada. Tervisekontrolli eesmärk on tööst tingitud tervisekahjude ennetamine ja võimalikult varajane avastamine, samuti töölt puudumise vähendamine ning seeläbi majandusliku kahju tekkimise vältimine nii tööandjale, töötajale kui ka riigile.

Peale selle võib tervisekontrollist keeldumine tähendada, et töötaja soovib tööandja eest olulist teavet varjata. Seega võib see anda tööandjale õiguse tööleping erakorraliselt üles öelda, kui ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist. Töösuhte lõpetamise aluseks võib olla kas usalduse kaotus või tööandja mõistlike korralduste täitmata jätmine. Vaidluste vältimiseks tuleb lepingu lõpetamist ammendavalt põhjendada, näidates, et tegemist on kaalutletud ja vajaliku otsusega. Selleks, et töötaja saaks tervisekontrollist keeldumise tagajärgedest teada ja töölepingu ülesütlemist vältida, tuleb töötajat enne lepingu ülesütlemist hoiatada.

Töövõimetust loetakse nelja kuu järgi

Peale arsti ettekirjutuse on tööandjal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda ka juhul, kui töötaja ei ole vähemalt nelja kuu jooksul tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata. Neljakuuline periood on hinnanguline ning seda perioodi saab arvestada nii järjestikku kui ka summeeritult. Seaduses ei ole täpsustatud, millist ajavahemikku peab summeerimisel aluseks võtma, kuid praktikas on selleks välja kujunenud üks aasta. See tähendab, et kui töötaja on ühe aasta jooksul olnud töövõimetu neli kuud, siis võib see anda aluse töölepingu lõpetamiseks.

Tööandjal kohustus pakkuda teist tööd

Kui töötaja terviseseisund ei võimalda tal senisel ametikohal jätkata, on tööandjal kohustus pakkuda talle teist tööd. Töötajal on arsti otsuse alusel seadusest tulenev õigus nõuda, et tööandja viiks ta ajutiselt või alaliselt üle teisele tööle või kergendaks ajutiselt tööülesandeid. Kui tööandjal on eelnev võimalik, tuleb kokku leppida uutes töötingimustes ning töösuhe jätkub. Seejuures on tööandjal oma kulul kohustus korraldada töötajale uue töö tegemiseks vajalik väljaõpe või kohandada töökoht ümber.

Kui tööandjal ei ole töötajale teist tööd pakkuda, töökohta ümber kohandada, muuta töötingimusi või kui muudatustega kaasneksid ebaproportsionaalselt suured kulud, võib tööandja töölepingu üles öelda.

Töölepingu lõpetamine töötaja algatusel

Kui töötaja ei soovi terviseseisundi tõttu töösuhet jätkata või kui tööandja pakutav teine töö ei sobi, võib ta töösuhte ise erakorraliselt lõpetada. Seejuures ei pea töötaja järgima seaduses sätestatud etteteatamistähtaegu, kuid peab töölt lahkumist põhjendama ning tööandja nõudmisel esitama arstitõendi. Kui töötaja ei suuda tõendada, et töölt lahkumise põhjus on terviseseisund, siis on tegemist korralise lepingu lõpetamisega, millele kehtivad etteteatamise tähtajad, mille järgimata jätmisel on töötajal kohustus hüvitada sellest tulenev kahju.

Töölepingu lõpetamisest sõltuvad hüvitised

Kui töölepingu ütleb üles tööandja, siis on töötajal õigus taotleda töötuskindlustushüvitist, kui kõik muud seaduses ette nähtud tingimused on täidetud. Kui aga tervislikel põhjusel töölepingu lõpetamise algatus tuleb töötajalt, siis ei teki tal õigust töötuskindlustushüvitisele. Seega, kui töötaja terviseseisund ei võimalda enam töökohal jätkata, siis oleks töötajal igal juhul kasulikum nõuda tööandjalt teisele tööle üleviimist, mitte töölepingu lõpetamist, sest esimesel juhul, kui tööandjal ei ole teist tööd pakkuda, tuleb lepingu lõpetamise initsiatiiv tööandjalt ning töötajal tekib õigus saada töötuskindlustushüvitist.

Dokumendinäidised äritegevuses

Artikkel ilmus Äripäeva käsiraamatus "Dokumendinäidised äritegevuses".

Käsiraamatus on üle 300 äritegevuses vajaliku dokumendi näidise koos juristide kommentaaridega.

Sealt leiab abi keeruliste dokumentide koostamisel üheteistkümnes valdkonnas: müük, kinnisvara, töövõtt, kasutusse andmine, võlgade sissenõudmine, logistika ja eksport, intellektuaalne omand, kohtudokumendid, asjaajamine, arhiivindus ning personalitöö. E-käsiraamatust saab dokumendipõhjad alla laadida ja kohe kasutada.

Käsiraamatu peatoimetaja on ER Invest OÜ jurist Eva Laks.

Mida saate aastalitsentsi eest?

  • Ligipääsu igal kuul uuenevale e-käsiraamatule
  • Võimaluse kasutada e-nõuandekeskust
  • Paberväljaande
  • Paberväljaande täiendusi iga kolme kuu järel
  • E-uudiskirja Õigusuudised 10 korda aastas

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. August 2017, 16:22
Otsi:

Ava täpsem otsing