Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ülikooliharidus on ülehinnatud
Foto: Eero Vabamägi/Ekspress Meedia
Ülikooliharidus on ettevõtjate poolt ülehinnatud ja see tõstab tööjõukulusid ning peletab talente, kirjutab kolumnist Jessica Stillman portaalis Inc.
Noortele võib tihtipeale tunduda, et õiges koolis käimine ja õige hariduse saamine on kõige tähtsamad asjad maailmas. Sisuliselt kõik, mida sa nooruses pärast lasteaeda teed, on suunatud hea ülikoolihariduse saamisele.
Tuntud ettevõtjal
Elon Muskil on aga noortele ja neid palkavatele ettevõtjatele sõnum – kraadi pärast ei tasu ennast väga palju vaevata.
Muskilt küsiti 2014. aastal, kui tähtis on tema jaoks inimesi palgates haridus. Ta vastas, et kõrgkooli diplomid võivad olla hea signaal, aga need ei ole kindlasti tööle saamise eelduseks. See tähendab, et Musk on valmis kõrgetele töökohtadele palkama ka ülikoolihariduseta inimesi.
Tesla ja SpaceX asutaja tõi välja, et paljud kuulsad tehnoloogiasektori inimesed – näiteks Bill Gates, Larry Ellison või Steve Jobs – ei suutnud ülikooli ära lõpetada. Fakt on see, et andekus ei vaja häid pabereid – ja sellele on raske vastu vaielda.
See ei ole aga tõsi ainult niinimetatud revolutsiooniliste geeniuste puhul. Siiski ei ole teised ettevõtjad sama meelestatusega nagu Elon Musk. Hiljuti tegid Harvad Business Schooli teadlased analüüsi, millest selgus, et firmad ei taha suurt hulka CV-sid ja inimeste motivatsioonikirju läbi töötata ning üheks levinumaks filtriks ongi just ülikoolihariduse omamine. Seda nõutakse just ametikohtade jaoks, kus ettevõtetel endil on palju ülikoolihariduseta inimesi tööl. Selline hariduse ülehindamine on viinud olukorrani, kus ettevõtjad maksavad sama töö tegemise eest inimesele 30 protsenti kõrgemat palka. Seda nimetatakse kraadiinflatsiooniks.
Kuidas ilma kraadita edukas olla?
Sõnum personalijuhtide jaoks on selge ja lihtne – jah ülikoolihariduse kasutamine filtrina säästab aega, aga see on kulukas. Lõpuks maksad oma töötajatele rohkem palka kui sa peaksid ning tihtipeale jääd ilma ka erilistest talentidest.
Idufirmasid ja töötajaid ühendav firma AngelList kirjutas oma iganädalases uudiskirjas, et Muski suhtumine ülikooliharidusse peaks noortele meelde tuletama, et kogu energiat ei tasu kraadi tagaajamisele panna. See võtab fookuse ära kõige tähtsamalt, milleks on oskused. Neid tuleb oma karjääri jooksul varakult arendama hakata ning teha seda veel kümnete aastate jooksul. Kui noor keskendub ainult ülikoolile, siis pärast kraadi omandamist läheb tal tööturul raskeks. Teoreetilised teadmised on tähtsad, aga kui sul oskusi ei ole, siis ei pruugi sa tööd saada.
AngelListi kaasasutaja Naval Ravikant annab noortele kolm soovitust:
1) Mida sa õpid ja kuidas sa õpid on tähtsam kui see, kus sa õpid või kaua sa seda teed.
2) Parimad õpetajad on internetis. Parimad raamatud on internetis. Sarnaselt mõtlevad inimesed on internetis.
3) Õppimise jaoks on tööriistu rohkelt. Kirg õppida on aga harva esinev juhus.
Seega – kui sa otsid puid, siis ära jaluta metsast mööda. Jah, kraad annab sulle palju juurde, aga see kallis paberileht pole nii tähtis kui inimesed arvavad. Edu ei tähenda teatud tähtede omamist nime ees. Edu on oskus saavutada võimsaid asju. Selleks pole kooli vaja. Selleks on kirge vaja.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.