Restoranitest: Silverspooni lemmik Gianni

Gianni sisekujundus sai valmimisajal kõvasti kiita ja üldist tausta arvestades oli ka seda väärt. Praeguseks on marmor ja kullatised saanud eilseks päevaks, kuid kellele need meeldivad, see tunneb end mõnusalt. Pealegi sobivad kullatised ja muu pseudobaroklik butafooria kohvikutesse paremini kui kuhugi mujale.

Seinasuurused aknad panevad sisekujunduse konkureerima aknatagusega ja see pole mitte just meeldivaimate hulgast. Ühelt poolt avaneb vaade tiheda liiklusega Jõe tänavale, teiselt poolt parklale. Keeran akendale selja ja eelistan marmorivaadet. Muusika on mõnusalt lõõgastav ja ei raasugi ülearu vali. 

Menüü poolest on Gianni justkui samanimelise restorani väiksem ja lihtsam kloon, kuid seda ainult stiili, maitsete ja menüü ülesehituse, mitte roogade poolest - vaid paar rooga korduvad nii restorani kui ka kohviku menüüs. Kui restoran Gianni on läbinisti itaallaslik, siis kohvik Gianni, mis päeval samuti ehe itaallane, muutub hommikusöögiajaks pesuehtsaks eestlaseks, pakkudes putru, omletti ja muid tõhusaid kõhutäiteid. Kaerahelbepuder on itaalia keeles, muide, fiocchi di avena - menüüs on kõik road kõigepealt itaalia, alles siis eesti keeles.

Õhtupoolikul kohvikusse sattudes oli niigi pisike kondiitri- ja saialetike päris kokku kuivanud - kooke oli omajagu, kuid saiakesi-pirukaid vaid paar-kolm. Seevastu on kohvik Gianni salatite, suupistete, kala-, liha-, taime- ja pastatoitude valik suurem kui nii mõneski restoranis.

Pearoogadele seekord tähelepanu ei pööranud, piirdusime kergemate roogade, salati ja supiga ning jookidega - kohvik on minu jaoks jäänud pigem kohtumiste ja kohvi kui kõhutäitmiskohaks. (Mis teha, ikkagi Werneri kool, mis sest, et nõukogudeaegne). Eriti head olid salatid, nii marineeritud lõhe salat kui ka rukolasalat tiigerkrevettidega olid meeldivalt maitsestatud, värsked, krõmpsuva rohelise ja ohtrate lisanditega. Meeldiv roog oli ka borodino di pollo con sue polpettine ehk kanapuljong lihapallidega, ainult kui puljong oli eriliselt sügava maitsega klassika, siis lihapalle oleks andnud veidi mahlakamaks tuunida.

Rikkalik menüü, mõnusas toidud ja joogid ning hubane atmosfäär aga iseenesest veel üht kohvikut linna parimaks ei tee, vaja läheb ka asjatundlikku teenindust. Seda aga - vähemalt sel päeval - polnud Giannil pakkuda. Tütarlaps oskas küll säravalt naeratada, kuid teenindusloogikale polnud ta pihta saanud. Ega ta muidu poleks üritanud saiakorvi enne puljongi serveerimist ära viia või jätnud veinijanuse külalise kümmekonnaks minutiks tühja klaasi keerutama.

Külaliste vastuvõttu, mis enamikule meie kohvikutest-restoranidest vaat et üle jõu käib, on Gianni püüdnud küll omal moel lahendada, kuid poolikult. Restorani- ja kohvikupoole ühises fuajees tundus selleks olevat spetsiaalne töötaja - vähemalt nii me arvasime, milleks muuks see noormees sinna seisma oli pandud? Kuid sisenejate vastu ei näidanud ta küll mingit huvi.

Baojaam, Kopli 1, Tallinn, november 2017Mon Repose peakoka korrus, Narva mnt 92, Tallinn, november 2017Moon, Võrgu 3, Tallinn, oktoober 2017Parrot MiniBar, Vana-Posti 7, Tallinn, september 2017Rae Meierei, Dunkri 5, Tallinn, september 2017