Kuidas vältida sponsorlusprohmakaid?

Artikkel

- Kasulik
- Lennart Käämer
- 23. jaanuar 2018 kell 13:30
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kuidas vältida sponsorlusprohmakaid?
Sponsorluslepingu sõlmimise eel tuleb läbi mõelda, kuidas ideed erinevates sihtgruppides mõjuda võivad ja milliseid tagajärgi toovad. Kui need kedagi solvavad või ei lähe kokku ettevõtte väärtustega, ongi renomee plekiline.
Väärtuskonflikti sponsori ja sihtgrupi vahel ilmestab hästi A. le Coq'i kogemus. Ettevõtte suurtoetus laulu- ja tantsupidudele tõstatas avaliku diskussiooni, kas alkoholitootjal on sobiv sellist traditsiooni rahastada. Toetusrahaga täideti küll lauljate-tantsijate veevajadus, kuid algsel kujul kavandatud koostööst enam asja ei saanud.
"Kahjustada sai meie väga-väga pika toetuse hea tunne, Laulu- ja Tantsupeo sihtasutusel oli omakorda ebamugav süüdistuste koorma all suurüritust ette valmistada," meenutas A. le Coq'i turundusjuht Katrin Vernik.
Reklaami asemel pigem koostöö
Sponsorlepingu põhitõed
Enne sponsorlussuhtesse astumist uuri partneri tausta, kuidas on nad sponsorraha või -väljundeid varem kasutanud.
Varasemad pikaajalised toetajad annavad märku sponsori rahulolust.
Vaatle ja analüüsi, kuidas firma seniseid sponsoreid toetajana näitab ning missuguseid võimalusi uuele toetajale pakub.
Seniste sponsorite nimekiri näitab, mis tüüpi toetajatega on tegemist.
Kindlasti kontrolli, kas inimressurss on piisav, et avalikkusega tegeleda - kahe juriidilise isiku taga peab olema vähemalt kaks füüsilist isikut, kes koostöö vastastikku tulemuslikuks teevad.
Veendu, et raha sihtotstarve oleks lepingus kirjeldatud.
Mõistagi on sponsorluslepingu sõlmimise esimeseks eelduseks, et valdkond sobitub ettevõtte tegevusega. "Hea koostööpartneri tunneb ära võimalusest kaasata töötajaid ja kliente. Samuti peaks koostöösuhe sponsoreeritavaga kujunema pikemaajaliseks," soovitas Ergo Kindlustuse turundusosakonna juht Evelin Mitt.
Ergo on koostöös TTÜ Mektoryga kolm aastat toetanud alustavate ettevõtete eelinkubatsiooni ja detsembris toimuvat start-up’i konkurssi. "Eesmärk on üldiselt toetada idufirmasid läbi Mektory. Kui rääkida konkreetsest otsekoostööst mõne start-up’iga, siis ikka on esmalt oluline tutvuda inimestega, leida sünergia ja ühised eesmärgid," märkis Mitt.
Turunduseelarvet ja tegevusi planeerides on strateegiline sisu sama oluline kui visuaal. Tarbetu on kulutada liialt ressursse reklaamideks ja plakatiteks seintele - koostöö ja tegevused ise mõjutavad brändi kuvandit. Oluline on reklaamida õigel ajal, õiges kohas, õigetele inimestele.
Taustauuring kui pidev protsess
Selveril on läbi aastate välja kujunenud pikaajalised ja kindlad partnerid, kellega koostööd teha. Et mitte vastu pükse saada, tuleb end pidevalt kursis hoida, mida toetuste eest soetatakse. Nii on taustakontroll terve protsess, mitte ühekordne uuring enne partnerlussuhtesse astumist. Samuti peab ettevõttele jääma sõnaõigus ka sihtotstarbe koha pealt.
Selveri turundusjuhi Triin Kaare sõnul ei vastuta turunduse eest ainult toetuse saaja ja enamasti on lepingus kirjas mõlema poole ootused. Ka see punkt on enamasti lepingus sees, mida saadud raha eest soetatakse või mille jaoks seda kasutatakse."Täpsemalt ma meie ja toetuse saajate vahelisi lepinguid ei tahaks kommenteerida," lisas Kaare.
Pettumust valmistavad juhud aga taanduvad tihti lihtsalt lohakuseks. "Antakse kergekäeliselt raha ega panustata taustauuringutesse. Oleme selliseid olukordi vältinud, panustades pikaajalistesse koostööpartneritesse," märkis Selveri kommunikatsioonijuht Karl-Villiam Vaserik.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum