Majanduskasvu prognoos Eestile – kust tuleb kaks protsenti kasvu?

Nõrga välisnõudluse tõttu aeglustus Eesti majanduse kasv eelmisel aastal märkimisväärselt. Ekspordimahud vähenesid, mis tulenes suures osas Venemaa turu ära kukkumisest ning langenud naftahinnast, mis mõjutas põlevkivitööstust ja energeetika sektorit. Ebakindel väliskeskkond tõi kaasa ka investeeringumahtude vähenemise. Majanduskasvu toetas tugev sisenõudlus, mille mõjul peaks kasv edaspidi kiirenema. Eratarbimist on toetanud olematu inflatsioon, madal töötuse tase ja tõusvad palgad.

Investeeringute taastumine on majanduskasvu üks peamisi tegureid. Investeeringumahud langesid teist aastat järjest, pärast suuremahuliste energiasektori investeeringute teostamist. Euroopa Liidu uue finantseerimisperioodi algus lükkas avaliku sektori investeeringuid mõnevõrra edasi ning sellest tulenev uus kasv peaks olema nähtav 2017. aastal. Kuigi investeeringute üldine dünaamika oli eelmisel aastal negatiivne, tuleb siiski märkida, et investeeringute osakaal SKPst oli Euroopa teiste riikidega võrreldes endiselt kõrgel tasemel – 24,2%. Selle näitaja poolest oleme Euroopa Liidus selgelt esimese 3–4 seas koos Rumeenia, Tšehhi ja Rootsiga.

Ekspordimahtude langusest tulenevalt vähenes tootmine just neis sektorites, mille puhul väliskaubanduse olulisus on suurem – mäendus, energiasektor, tööstus, sh elektroonika ja metallitooted. Samal ajal näitab puidu- ja puittoodete sektor, mis oma toodangut tegelikult samuti olulises osas ekspordib, jätkuvat kasvutrendi. See annab tunnistust, et olemasolevate rahvuslike varade (tooraine, oskustööjõud) väärindamine on ka praegu perspektiiviga tegevus. Toiduainesektor, mis tugineb suuremas osas sisenõudlusel, näitas teiste Balti riikidega võrreldes märkimisväärset vastupidavust.

Eesti ettevõtete üldist rahvusvahelist konkurentsivõimet mõjutavad ekspordi langusest tulenev kasuminumbrite vähenemine, kiiresti kasvavad tööjõukulud ning toorainete eeldatav kallinemine. Samas tähendab taastuv naftahind tuge põlevkivitööstuse toodangule ning Eesti välispartneritele, mis omakorda mõjub positiivselt Eesti kaupade ja teenuste üldisele nõudlusele. Selle mõjul võib eeldada ekspordiolukorra paranemist.

Laenutegevus on viimaste aastate jooksul aktiviseerunud ning tõusuteel. Seda nii kodumajapidamiste kui ka ettevõtete suunal. Samal ajal on erasektori hoiuste tase kasvanud laenudest kiiremini, mis annab olulise puhvri juhuks, kui ebakindlus peaks süvenema. Lähitulevikus on positiivsed trendid ülekaalus ning sisenõudlus jääb ka edaspidi majanduskasvu oluliseks panustajaks.

Balti riikide 2015. aasta majandust iseloomustavad märksõnad olid nõrk välisnõudlus ja osaline väliskaubandusturgude kaotamine. Eesti ja Leedu majanduskasv aeglustus, Läti aga jätkas sisenõudlusele toetudes senisel tugevamal kursil. Edasise kasvu osas on pilgud kolmes Balti riigis suunatud ekspordi taastumisele ja jätkuvale tugevale tarbimisele. Samuti näitavad laenumahud taas suurenemise märke.

Sarnaselt Eestiga vähendasid langenud energiahinnad ka Baltikumi teiste tootjate ja tarbijate kulusid, millel oli majandustele teatav stimuleeriv mõju. Samas mõjus nafta madalam hind negatiivselt naaberriikide majandustele ja nõrgendas ekspordiarenguid. Nüüd on protsessid võtnud vastupidise suuna – nafta hinna taastumise osas ollakse üldjoontes optimistlikud. Ülepakkumise all äganud turg peaks leidma uue tasakaalu käesoleva aasta teises pooles või hiljemalt järgmisel aastal.

Euroala kasv on jätkuvalt habras, kuigi viimased majandusteated on veidi positiivsema kõlaga. Euroopa Keskpanga kasutusele võetud meetmed on tasapisi kandmas vilja – finantseerimiskulud on langenud, krediiditegevus saavutanud põhja ja investeerimiskeskkond paranenud. Lähimas tulevikus ei ole oodata majanduse täiendavat stimuleerimist. Arengute nõrgenedes võib aga kiiresti ilmneda, et senine laskemoon ei anna enam oodatud tulemusi. Investorite ja tootjate jaoks loovad täiendavat ebakindlust euroala poliitilised pinged – Brexit, üldine poliitiline killustumine, pagulaskriis ja vägivaldne ekstremism.

Arenenud majanduste juures annab tooni finantsturgude muutlikkus. Arenevate turgude majanduskasv tugineb ebakindlatele alustele.

Hiina kasv jätkab aeglustumist – sealsel majandusel tuleb läbi teha keeruline üleminek seniselt investeeringutest tiivustatud kasvult jätkusuutlikumale tarbimisele ja teenustepõhisemale arengule. Samas on struktuurne tasakaalustamine pandud ootele ning riik tegeleb taas taristuprojektidesse investeerimise kaudu majanduse stimuleerimisega. Seetõttu on nn kõva maandumise pikaajalised riskid suurenenud.

Ameerika Ühendriikidest tulevad vastuolulised signaalid viitavad võimalusele, et sealne majandus on jõudmas langusesse. SKP reaalkasv, äriootused ja tarbijate kindlus on langenud. Üks väheseid positiivseid märke on tööjõuturg. USA keskpanga funktsioone kandev Föderaalreserv on vähendanud tulevaste intressitõstmiste ootusi. Tundub, et pigem ollakse valmis ületama kaheprotsendilist inflatsioonieesmärki, kui et halvendada majanduskasvu väljavaateid. Eraldi tähelepanu väärivad USA presidendivalimised, mille tulemused võivad piirata olulisel määral vabakaubandust. Eesti, Läti ja Leedu on tänu oma avatud majandustele saanud seni nautida ressursside (kaubad, teenused, kapital, tööjõud) vaba liikumisega kaasnevaid hüvesid (investeeringud, suurenev tarbimine, elatustaseme tõus). Suurenev protektsionism maailmas aga tähendab Balti riikide jaoks kasinamaid võimalusi oma konkurentsieeliseid rahvusvahelisel turul maksma panna.

DNB majandusprognoosiga saab tutvuda siin.

Priit RoosimägiDNB vanemanalüütik