Brexiti mõju Eesti tööstusele

Eesti majandust võiks mistahes liikmesriigi lahkumine liidust mõjutada nelja parameetri kaudu: väliskaubandus, investeeringud, inimeste liikumine ja ELi eelarve.

Ekspordis moodustab UK Eesti kaubavahetusest alla 3%, olles suuruselt üheteistkümnes ekspordiriik. Ka impordi osakaal on alla 3% ning koht edetabelis kümnes. Üldine mõju on seega vähene.

Mõnevõrra suurem võib see olla teatud sektorite puhul – näiteks puidutööstuse ekspordist läks eelmisel aastal UKsse 8%, muudest tööstustoodetest (eelkõige mööblimaterjal ja kokkupandavad ehitised) 6%. Lähima kahe aasta jooksul kaubavahetuses tõenäoliselt suuremaid muutusi ei toimu. Pikemas perspektiivis tasub siiski nimetatud sektorites tegutsevatel ettevõtjatel üle vaadata, kui suure osa UK nende müügist annab ning olla valmis suurenevaks bürokraatiaks ja/või tollitariifide rakendumiseks.

UKst tulevad otseinvesteeringud on Eesti Panga statistika kohaselt viimase viie aasta jooksul olnud tagasihoidlikud, moodustades kõigist otseinvesteeringutest ainult 1%. Seetõttu pole investeeringute puhul UK mõju Eestile kuigi oluline. Teistpidi võttes toob UK majandusliku tähtsuse langus ELis kaasa varade UKst ümber paigutamise teistesse liikmesriikidesse. Küll aga on raske eeldada, et UKst “vabanevad” vahendeid märgatavas ulatuses just Eestisse toodaks.

Inimeste liikumise osas pole põhjust eeldada, et tavainimese jaoks midagi väga oluliselt muutuks. UK-st Eestisse tulevate reisijate maht on viimaste aastate jooksul pidevalt langenud ning nende osakaal kõigist reisijatest on ca 2%. Eestist UK-sse reisijate maht on püsinud stabiilsemana, moodustades kõigist Eestist väljapoole reisijatest 3%.

Laiem küsimus on aga see, kuidas pannake edaspidi paika võõrtööjõude puudutav regulatsioon. Eesti tööstuse jaoks tervikuna ei tohiks tööjõu liikumisele seatavad võimalikud täiendavad piirangud olulist mõju küll omada, arvestades siinset vähest UKst pärit tööjõu mahtu.Euroopa Liidu eelarve

ELi eelarve puhul on hea meeles pidada, et UK oma seitsme miljardi euroga aastas (2014. aasta andmed) on üks kümnest netopanustajast Saksamaa (18 miljardit) ja Prantsusmaa (7,5 miljardit) järel. UK osakaal on 14% (netopanustajate kogusumma 50 miljardit eurot).

Samal ajal on Eesti ELi eelarvest netosaaja 460 miljoni euro ulatuses (1% netopanustajate kogusummast). UK lahkumine tähendaks Eesti jaoks arvestuslikult seda, et eurorahasid oleks meil ca 70 miljoni võrra vähem kasutada. See on alla 1% riigieelarvest. Kuigi sellel on kindlasti teatav negatiivne mõju riigipoolsele üldisele nõudlusele ning ettevõtlusele jagatavatele toetustele, ei ole see väga kriitilise tähtsusega summa.

Kokkuvõttes võib öelda, et UK võimaliku EList lahkumise otsene mõju Eesti majandusele on piiratud ning tööstus väga olulisel määral kannatama ei peaks. Pigem on küsimus kaudsetes mõjudes. UK lahkumishääletuse tulemus on andnud tugeva signaali ELile ja maailmale tervikuna, et Euroopa probleemid (sh demograafilised ja majanduslikud) on muutunud kriitiliseks ning tulevik on keeruline.

Sisuliselt pole Brexitiga seoses tekkinud niivõrd uusi probleeme, kuivõrd välja toodud juba pikemat aega vindunud teemad. See aga tähendab Euroopas tervikuna jätkuvat majanduslikku madalseisu ning nõudluse kasvu pidurdumist. Sellistes oludes kipuvad riigid vaatama sissepoole ning väliskaubandus takerdub. Eesti ettevõtjad on sunnitud jätkuvalt pingutama selle nimel, et enda tegevust muuta efektiivsemaks ning pakkuda konkurentsivõimelist lisandväärtust. Selles osas pole olukord Brexitiga seoses põhimõtteliselt muutunud – Eesti majanduses tuleb struktuursete muutustega teadlikult tegeleda.Priit RoosimägiDNB Panga vanemanalüütik