Milleks ettevõtjad 2017. aastal valmis peavad olema?

Kui ümbritsev keskkond on ebastabiilne ning muutustest paks, lähevad ettevõtjad ja tarbijad eluga siiski edasi. Keskpangad ja analüütikud üritavad välja lugeda, mida võiks eelseisev aasta endaga kaasa tuua. Mõned varased signaalid näitavad, et kauaoodatud muutused on toimumas: inflatsioon on tasahilju ukse peale koputamas, mis peaks viitama majanduse kasvamisele.

Maailma keskpangad on pikka aega näinud kurja vaeva, et rahvusvahelisele majandusele eluvaimu sisse puhuda ning jälgivad väga pingsalt olulisemaid majandusindikaatoreid nagu töötusemäär, majanduskasv ja inflatsioon. Maailma majanduse stimuleerimiseks hoitakse intressimäärasid rekordmadalal ning üritatakse seeläbi raha pakkumist suurendada.

Teatavasti ei eksisteeri äärmused kaua ning keskpankade enneolematud pingutused majanduse stimuleerimise suunal lõppevad varem või hiljem. Ettevõtjad peaksid eriti tähelepanelikud olema siis, kui keskpangad hakkavad kitsendavat poliitikat viljelema. See väljendub üldiselt muutustes majandustsüklis ja raha pakkumises. Eriti valvsad peaksid olema laenukoormusega ettevõtted aga siis, kui intressimäärad tõusma hakkavad. Mida varem selle peale mõelda, seda parem, sest hiljem on intressiriskide maandamine juba oluliselt keerulisem.

Seni on ettevõtjad nautinud madalaid laenukulusid selle kaudu, et laenude baasintressiks olev EURIBOR on kukkunud negatiivseks. Laenamine on suhteliselt odav ning see peaks tõstma ettevõtjate huvi täiendavate laenude abil uusi projekte käivitada. Ja majandusele on uusi investeeringuid loomulikult vaja, et suureneks tootmine, üldine tarbimine, aktiveeruks teenindussektor, kasvaks tööhõive ning tarbijate ja ettevõtjate kindlus tuleviku suhtes.

Kuigi 2016. aasta poliitilised sündmused täiendavat kindlust majanduskeskkonda ei lisanud, ollakse üldiselt madalate intressimääradega juba harjumas. Võimalik, et ettevõtjad tõlgendavad saabunud aastat märksa rahumeelsema ja stabiilsemana, mis omakorda tähendab, et järgneb ka investeeringute kasv. Kui aga kindlus on saavutatud, ei jää ka inflatsioon tulemata.

Kuigi majandusstatistika on muutlik, viitavad aeg-ajalt siiski ka erinevad uudised sellele, et kindlust on lisandumas. Näiteks osutus detsembri teises pooles avaldatud eurotsooni tarbijate kindlustunde indeks üllatavalt tugevaks, kerkides viimase 20 kuu kõrgeimale tasemele. See viitab suurenenud tarbimisele ning eurotsooni kiiremale majanduskasvule aasta viimases kvartalis. Mõned päevad varem avaldatud 7000 Saksamaa ettevõtte seas läbi viidud küsitluse alusel võib järeldada, et riigi majanduse kasv jätkas aasta lõpus kiirenemist, saavutades vastava ärikliima indeksi põhjal kõrgeima taseme alates 2012. aasta veebruarist.

Suure ookeani taga on keskpank normaliseerimisega juba algust teinud. 2016. aasta lõpus otsustas Föderaalreserv tõsta intressimäära vahemiku ootuspäraselt 25 baaspunkti võrra. Föderaalreservi juhi Janet Yelleni sõnadest sai välja lugeda, et tööturg tugevneb ja majandus liigub õiges suunas.

Samas on Euroopa olnud USAga võrreldes oluliselt konservatiivsem ning Euroopa Keskpanga võlakirjade ostuprogrammide jätkumine ja negatiivsed intressimäärad erilist positiivsust ei paku. Möödunud detsembri alguses otsustas Euroopa Keskpank pikendada võlakirjade ostuprogrammi, ent vähendati ühes kuus tehtavate ostude mahtu alates aprillist praeguse 80 miljardi euro pealt 60 miljardini.

Enneolematu stimuleerimine maailmas siiski üldiselt jätkub, mis tähendab, et fookus inflatsiooni tekitamisele on jätkuvalt suur. Kõikide muude tingimuste stabiliseerudes on üsna tõenäoline, et inflatsioon ja majanduskasv järgneb. See omakorda tähendab, et keskpangad lõpetavad stimuleerimise ning tõusvate intressimääradega üritatakse inflatsiooni kontrolli all hoida.

Juhul kui selline stsenaarium teoks saab, muutub ka laenuintressi üks komponent – baasmäär EURIBOR kallimaks. Ilmselt toimuvad muutused siiski üsna aeglaselt, kuid võimalikele muutustele peaks juba täna mõtlema hakkama ning määramatuse eest ennast kindlustama.

Laenuvõtjatel on võimalik oma kodupangast küsida vastavat toodet, millega laenuintress kindlale tasemele ja tähtajaks paika panna. Intressimäära swap on tehing, mille abil saab kokkulepitavaks perioodiks vahetada ujuva intressimääraga laenust tulenevad maksed fikseeritud intressimääraga maksete vastu.

Kuna intressimäär on kaubeldav instrument, toimuvad muutused intressimäärades igapäevaselt ning need reageerivad uudistele väga kiiresti. Tänapäeval on ettevõtjad üldiselt harjunud kindlustama oma tegevust üsna laialdaselt – kindlustatakse kinnisvara, laos asuv kaup, sõidukid, kindlustatakse töötajad tööõnnetuste vastu jne.

Ajal, kui intressimäärad on ajalooliste põhjade juures, on intressiriski vastu kindlustamine tark. Kindlustamine tagab selle, et ettevõte ei ole makromajanduslikele sündmustele nii tundlik. Intressiriski maandamine ongi tegelikult kindlustamine, kus eesmärk on stabiilsus ja intressikulude prognoositavus. Tegu ei ole kindlasti tootega, millega spekuleerida ja täiendavat ettevõtlusega mitte seotud tulu teenida. Kuid nagu varakindlustusegi puhul, oleks mõistlik intressiriski maandamisega tegeleda pidevalt, mis võib anda teatava eelise konkurentide ees.