Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuidas erakonnad endale meelepärase seaduse tegid?

    Presidendi poolt reedel väljakuulutatud erakonnaseaduse muudatused on eeskujulik näide, kuidas Eestis endale sobivaid seadusi tehakse.

    Eelnõu algtekst nägi ette, et kui erakond võttis vastu keelatud annetuse, siis riigikogus esindamata erakond pidi kolmekordses ulatuses selle maksma riigieelarvesse tagasi ja riigikogus esindatud erakonnal vähendati kolmekordses ulatuses riigieelarvest tehtavaid eraldisi.
    Nüüdseks on see seadusest haihtunud. Riigikogu lähtus tõenäoliselt sellest, et tegemist on trahvimisega (karistamisega), mida põhiseaduse kohaselt saab teha vaid kohus.
    Küsimus, kas riigieelarvest erakondadele eraldiste mittetegemine on trahv või mitte, on vägagi vaieldav. Isegi kui pidada seda trahvimiseks põhiseaduse tähenduses, siis oleks Riigikogul olnud võimalik luua vastav kohtulik menetlus. Kuivõrd seda ei tehtud, siis võib järeldada, et erakondade arvates ei võimalda põhiseadus erakondasid trahvida. Selline arusaam põhiseadusest on mõnevõrra autistlik.
    Võib väita, et Karistusseadustikus on § 402², mis sätestab rahatrahvi erakonnale tehtava keelatud annetuse vastuvõtmise eest ja sellest piisab. Meenutan, et prokuratuur keeldus aasta tagasi selle sätte alusel alustamast menetlust suurima võimuerakonna nimekirjas kandideerinud erakonna liikmele tehtava ebaseadusliku annetuse osas.
    Põhjusel, et ebaseaduslik annetus tehti mitte erakonnale vaid erakonna liikmele. Rein Langi juhitav justiitsiministeerium teatas seepeale, et see seaduseauk lapitakse varsti.
    Selle asemel, et KarS vastavalt täiendada ja muuta karistatavaks ka erakonnaliikmetele tehtava ebaseadusliku annetuse vastuvõtmine, on vastuvõetud seadusega KarS § 402² hoopis tunnistatud kehtetuks!?
    Ei maksa unustada, et keelatud annetuse vastuvõtmine on üks raskemaid ja populaarsemaid rikkumisi. Eelnõu viimases seletuskirjas olev põhjendus et erakondade karistamine keelatud annetuse vastuvõtmise eest „ei ole otstarbekas“, on oma küünilisuses ületamatu.
    Kindlasti on Eestis palju neid, kelle arvates näiteks maksude maksmine või liikluseeskirjade järgimine ka „ ei ole otstarbekas“. Ettevõtja vaatenurgast on kummaline, et kui näiteks riigihangete seadus keelab seaduserikkujatel ja maksuvõlglastel riigihangetel osaleda, siis maksuvõlglastest ja keelatud annetusi vastuvõtnud erakonnad saavad valimistel osaleda.
    Samas seletuskirjas märgitu, et teatud lisatingimuste täitmise korral võivad olla kohaldatavad usalduse kuritarvitamise, keelatud majandustegevuse ja mõjuvõimuga kauplemise koosseisud, pidi kõigile saadikutele selgeks tegema, et elu läheb rahastamise osas veelgi lahedamaks.
    Parteid on seega otsustanud, et nende poolt seaduste mittetäitmine, st keelatud annetuste vastuvõtmine, ei ole karistatav ega oma ka muid õiguslikke tagajärgi. Kellel veel Eesti Vabariigis on olemas sarnane privileeg omaenda tegevust dekriminaliseerida? Sarnane riigiõiguslik praktika on kummalisel kombel iseloomulik ühele Kesk-Aasia riigile, kust ma just naasin.
    Seadusandliku võimu teostamise eesmärk peab olema kooskõlas avaliku huviga, mitte teenima kitsalt erakonna, selle liikmete või toetajate huve. Asjaolu, et eelnõu poolt hääletas 80 saadikut ehk valdav enamus võiks vastutustundlikus valijas tekitada küsimuse, kui kaua me taolise praktika viljelemist veel taluma peame.
    Vaieldamatult on seaduses ka mitmeid edasiminekuid kuid need jõustuvad kahjuks peale Riigikogu valimisi ehk siis järgmise aasta aprillis.
    Siinkohal on paslik meenutada kui mitmel korral on Riigikogu jätnud isikutele kohustusi paneva seaduse vastuvõtmise ja jõustumise vahele imelühikese perioodi.
    Eelnevat arvestades ei olegi enam tähtis, milline on komisjoni koosseis. Erakonnad on oma eesmärgid saavutanud. Sel ajal kui avalikkus näris neile heidetud konti, st komisjoni koosseisu ja meedia tegeles iseenda kaitsmisega "ennetavate trahvide" vastu, tõstsid erakonnad end seadusest kõrgemale.
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Kohus nõuab ettevõtjalt äritüli keskel sadu tuhandeid eurosid
Ärimees Priit Kotkase ettevõtetel tuleb kohtuotsusega maksta pea 200 000 eurot ettevõttele, kus ta on teiste omanikega aastaid tülitsenud.
Ärimees Priit Kotkase ettevõtetel tuleb kohtuotsusega maksta pea 200 000 eurot ettevõttele, kus ta on teiste omanikega aastaid tülitsenud.