Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maksusüsteem muudab Eesti vaba raha paradiisiks

    Äripäeva tänane luubilugu räägib Eesti ettevõtete pangakontodel seisvatest sadadest miljonitest eurodest, miljarditest kroonidest, mis oma omanikule tulu ei too.

    Äripäeval on nende ettevõtete üle siiralt hea meel, meil on rõõm tõdeda, et mitte kõik ettevõtted ei võtnud liigselt riske ega äga täna hiigellaenude koorma all. Nemad võivad tulevikku helgetes toonides ette kujutada.
    Cash is trash? Kuid teisalt – kui vanasti ütles kõnekäänd, et raha on kuningas (cash is king), siis täna räägitakse juba, et raha on rämps (cash is trash). Ja tõsi ta on – pangakontol niisama oma elu elav raha ju ei kasva, ta ei too omanikule mingitki tulu. Veelgi enam – raha väärtus kahaneb iga päevaga, ainuüksi inflatsioon ampsab pajast iga päev kenakese suutäie, muudest teguritest rääkimata. Seega, sellest aspektist vaadatuna julgeks Äripäev küll soovitada – ettevõtjad, otsige oma rahale enam kasvuvõimalusi. Eriti kasulik oleks, kui te leiaks need kasvuvõimalused siitsamast Maarjamaalt, looks siin töökohti ja aitaks kogu me majandusel kasvama hakata.
    Cash is king? Samas on ka selge, et likviidsete varade- ja rahavarud aitasid Eesti ettevõtetel üleilmse majanduskriisi hoopis kergemalt läbi põdeda. Palju vaba raha tekkis Eesti ettevõtetele aga meil sajandivahetusel kehtima hakanud maksusüsteemist, mis kasumit selle tekkimise asemel dividendidena väljavõtmise hetkel maksustama hakkas.
    Täie kindlusega võime täna väita, et just Eesti maksukeskkond ja seadusandlus aitas siinseil ettevõtetel kriisi mõneti muretumalt üle elada. Sest kui ettevõte ei pea meil riigile maksma tulumaksu mitte kasumi tekkimise hetkel, vaid alles raha välja võttes, kogusid väga paljud ettevõtted endile varusid. Või ei kogunudki, vaid lihtsalt jätsid kasumi välja võtmata, kui sellele mingit konkreetset investeerimisplaani polnud. Ja see aitaski majanduse kukkudes tulevikule muretumalt vaadata – alati sai nö keldrist minna raha juurde tooma.
    Siinkohal tahaks kindlasti Eesti maksukeskkonda veelgi enam kiita, sest see meelitab siia raha juurde. Alles eelmise aasta lõpul kirjutasime, et Norra naftakontsern Statoil toob just tänu me soodsale maksukeskkonnale siia oma finantskeskuse, tuues ühtlasi siia 4,2 miljardit krooni, mida siis siitkaudu investeerima hakatakse.
    Tänases artiklis kirjutame leedukaist, Maxima keti omanikest, kes tõid maksuriskide hajutamiseks Eestisse 1,3 miljardit krooni, sest Leedu maksukeskkond on „ettearvamatu“. Samuti räägib artikkel ühest soomlasest, kes Rootsis asunud mööblipoed maha müüs ja saadud enam kui sajakonna miljoni krooniga Eestisse kolis. Tõeline vaba raha paradiis!
    Niisiis, Äripäeva arvates tootis Eesti maksukeskkond rahamägesid, mida sai kriisi ajal kenasti puhvrina kasutada ning mida nüüd võiks parema tuleviku nimel uuesti pööritama hakata.
    Trash is king? Kuid jah, kindlasti ei maksa ka uisapäisa ja kellegi mesimagusa jutu või imekauni prospekti peale investeerima tormata – mäletame ju kõik veel lubatud pudrumägesid Aserbaidžaanis ja Bulgaarias…
    Autor: 1185-aripaev
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Pühadestatistika: Eesti munatoodang suureneb
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.