Lepime kokku - haigena tööle ei tule!

1185-aripaev 02. veebruar 2011, 06:39

Tänane Äripäev sedastab, et praegune haiguslehe kord soosib haigena töötamist.

Äripäeva arvates vajab see probleem kiiremas korras lahti rääkimist. Me vajame nii-öelda ühiskondlikku kokkulepet, suusõnalist, lihtsat ja üldaktsepteeritavat – kes haige, see tööle ei roni! Et kõik inimesed saaksid üheselt aru – kes haigena tööle läheb, on endale ja ka teistele ohtlik.

Äripäeva arvates on haigena tööl käimine mitmeti halb. Esiteks, kannatab inimene ise. Haigus kurnab organismi ning milleks sedasama haigusega võitlevat organismi veel tööl käimisega piinata? Nii võibki juhtuda, et esimesel päeval kerge külmetusena näiv haigus „kasvab“ kopsupõletikuks, toob endaga rängad tüsistused, võib viia südamehaigusteni või koguni töövõime kadumiseni.

Teiseks, kannatavad kolleegid. Kellele meist meeldiks nuuskavad ja köhivad palavikulised kolleegid? Pole just eriti esteetiline vaatepilt. Kui liita siia juurde veel nakkusoht, saame üsna eemaletõukava tulemuse. Lisaks teavad terved kolleegid, et peavad kohe-kohe taas rohkem tööd tegema hakkama – järgneb ju haigestumiste laine.

Kolmandaks, kannatab tööandja. Jah, uue haiguspuhangu esimestel päevadel saab töö küll tehtud. Kuid hiljem, kui enamik kolleegidestki haiged, peab tööandja kogu töö juba üsna väikese tööjõu hulgaga ära tegema.

Neljandaks, kannatab riik. Kõik haigused maksavad midagi. Kui kerge (ja üsna odav) nohu kasvab millekski kangemaks, kasvavad ka riigi ravikulud. Südamehaiguse puhul juba kardinaalselt. Haigestunu surma puhul peab riik aga korstnasse kirjutama kõik tema peale tehtud haridus- jm investeeringud ning suu ka võimalikest tuludest puhtaks pühkima. Puhas kahjum.

Miks siis inimesed ikkagi käivad haigena tööl? Kindlasti, vähemalt suurem osa käib haigena tööl raha pärast. Kui ikka esimese kolme haigusepäeva eest ei saa inimene mingitki hüvitist, tähendab see ju juba järgmisel palgapäeval 10-15% väiksemat sissetulekut. Enamus haigustest on ju lühiajalised, üks-kaks-kolm päeva ja korras. Äripäevaski töötab inimesi, kes pole pealt 20aastase tööstaaži juures päevagi haiguslehel olnud. Seepärast tundub usinale maksumaksjale haigeks jäädes üsna ebaõiglane, et need esimesed päevad nö tühja jooksevad. Justkui topeltkaristus. Kusjuures, tihti pole inimene ise oma haiguses, eriti hooajalises nakkushaiguses, peaaegu üldse süüdi. Inimene pole süüdi, et ta on inimene, nõrk ja vastuvõtlik selline.

Seepärast võiks Äripäeva arvates selle haigushüvitiste süsteemi peagi ka üle vaadata. Kuid kiirustamata ja ilma liigse populismita. Kainelt arvestades. Kas see süsteem tagab oma praegusel kujul Eesti rahva püsimajäämise? Või tuleks siiski ka esimesi haiguspäevi kuidagi kompenseerima hakata? Või võiks igal inimesel olla õigus paarile-kolmele tasustatud haiguspäevale aastas?

Lihtne retsept. Seniks aga, on üks asi, mille saab riik küll kiiremas korras ära teha – vabastagem töötajate tervise eest hoolitsemine erisoodustusmaksust!
Äripäeva arvates ei ole normaalne, et töötajatele näiteks 10 eurose spordiklubi pääsme ostmisel peab tööandja veel ca 7 euro eest riigimakse maksma.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
07. February 2011, 16:08
Otsi:

Ava täpsem otsing