Parts: majanduslik väljakutse – peame saama jõukamaks

Majandust, väliskaubandust, siseturgu, maksundust puudutavates küsimustes peame keskenduma oma tegelikele huvidele, nende selgitamisele ja kaitsmisele. Eesti huvid majanduse valdkonnas ei saa tuleneda millestki muust kui sellest, millised tingimused on tarvilikud meie majanduse arenguks, millised nõuded ja piirangud on probleemiks konkreetsetele Eestis tegutsevatele ettevõtetele ja võimalikele uutele.

Väikeriigina ja väikese majandusena ei puuduta meid kaugeltki kõik teemad ja vaidlusküsimused. Euroopa Liidu täieõigusliku liikmena on meil kahtlemata oma sõna- ja otsustusõigus, kuid ilusa ja jõuka Euroopa ülesehitamisel ja selle näo kujundamisel peame esmalt tegelema iseendaga. Meie riigi majanduslik väljakutse on iseenesest lihtne – me peame saama palju jõukamaks kui me täna oleme ja ainuke võimalus selleks on see, et meie majanduskasv peab pikka aega olema Euroopa keskmisest kõrgem. See on tõsine ülesanne nii Eesti ettevõtjatele kui riigile.

Meie huvides on innovaatiline, kõrge tootlikkusega, eksportiv ja ettevõtlik Eesti. Euroopa Liidu majandusregulatsioon peab pakkuma selle eesmärgi saavutamiseks sobivat keskkonda. Tegelikult on Eesti edule kaasa aitavad elemendid täpselt needsamad, millele peaks tuginema terve Euroopa Liidu konkurentsivõime kasv. Iseasi on aga see, kas riigiti erinevad majanduslikud olud ja huvid võimaldavad alati jõuda optimaalse lahenduseni.Ühenduse järgmise kümnendi prioriteete paika panev EL2020 strateegia on seadnud eesmärgiks nutika, kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu saavutamise ning nende eesmärkidega võib ka Eesti ainult nõustuda. Tõsi, isegi kui väljakutsed on ühised ja jagatud tulevad mängu teised, riigiti erinevad huvid ja vajadused ning siin on Eestil vaja oma seisukohtades kindel olla, osavalt argumenteerida ning miks mitte ka läbi aktiivse EL tasemel osalemise ka teatud valdkondades EL majandusregulatsioonid rohkem meie nägu teha.

Ühenduse järgmise kümnendi prioriteete paika panev EL2020 strateegia on seadnud eesmärgiks nutika, kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu saavutamise ning nende eesmärkidega võib ka Eesti ainult nõustuda. Tõsi, isegi kui väljakutsed on ühised ja jagatud tulevad mängu teised, riigiti erinevad huvid ja vajadused ning siin on Eestil vaja oma seisukohtades kindel olla, osavalt argumenteerida ning miks mitte ka läbi aktiivse EL tasemel osalemise ka teatud valdkondades EL majandusregulatsioonid rohkem meie nägu teha.Milline peaks siis olema see Euroopa, mis vastaks Eesti vajadustele kõige paremal moel?

2) Liikmesriike võrdselt kohtlev EuroopaKui meile ei meeldi Euroopa Liidu protektsionism kolmandate riikide vastu, siis meeldib meile veel vähem protektsionism Euroopa Liidu sees. Eesti on üks tulihingelisemaid toimiva ühisturu pooldajaidEesti huvides on toetada Euroopa Liidu digitaalse ühisturu arengut. Õigupoolest ühisturg peabki olema digitaalne. Digitaalse ühisturu eelduseks on vastav infrastruktuur - kiire interneti levik Euroopas, ühine arusaam elektroonsest identiteedist ja digiallkirjade kasutatavusest ning tõsiseltvõetav lähenemine infoturbele.  Ühise turu toimimise tõrked paistavad eriti silma digitaalmaailmas, kus füüsilisi piire teenustele ei ole.

Samas annavad e-lahendused võimaluse muuta ühist turgu paremini toimivaks ka traditsioonilistes majandusvaldkondades.  Innovaatiliste algatuse edu määrab tihtipeale koduturu suurus. Soovime IT võimalusi kasutades liikuda situatsiooni, kus meie innovaatiliste ettevõtete esmaseks koduturuks on üha enam Euroopa, mitte väike Eesti. IT agentuuri toomine Tallinnasse peab kaasa aitama ka paremate Euroopa Liidu infosüsteemide loomisele ning see aitab tuleviku erinevatele infoühiskonna algatustele anda ehk enamgi Eesti nägu kui see seda täna olnud on.

Meid huvitab ka see, et järgmise finantsperioodi vältel ei oleks riikidevahelist diskrimineerimist näiteks Euroopa Liidu ühises põllumajanduspoliitikas, ka uutest liikmesriikidest pärit põllumehi tuleb kohelda võrdselt teistega.Loomulikult on Eesti huvides ka majanduslikult enam mahajäänud riikide järeleaitamine. Seda mitte ainult selle tõttu, et praegu oleme meie need mahajääjad ja saame tänu ühtekuuluvuspoliitikale Euroopa Liidu eelarvest abi. Seda tahame me ka juba selles tulevikus, kui Eesti peab ise majandusühenduse kesksesse eelarvesse rohkem panustama hakkama.Eestit huvitab ühisturul veel kaubanduse ees olevate tõkete täielik kaotamine – seda ka teenuste valdkonnas ning ka varjatumates kohtades – selliseid võimalusi pakub näiteks kutsekvalifikatsioonide piiriülene tunnustamine.

3) Bürokraatiavaba EuroopaBürokraatia vähendamisest küll räägitakse palju, seda ka Euroopa Liidu tasandil, aga praktikas on kipub iga katse bürokraatiat vähendada tooma kaasa hoopis selle suurema vohamise. Mõnigi bürokraatia vähendamise initsiatiiv on seda hoopis juurde tekitanud.Millegipärast on Euroopa Liit ja bürokraatia muutumas sünonüümideks. Tõepoolest, näiteks eurorahade jagamine ja sellega kaasnev aruandlus on bürokraatlikud protsessid ning kahjuks peavad sellest paberite hulgast ennast läbi murdma ka need ettevõtted, kes näiteks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt ettevõtlustoetuseid saada soovivad.

Mis võiks olla rohi bürokraatia vohamise vastu?  Üldises plaanis on toimiv lahendus see, kui jätta reguleerimata kõik, mis tingimata reguleerimist ei vaja. Toetuste jagamise bürokraatlikkuse üle arutledes on küsimus eelkõige selles, et taotletav eesmärk ei jääks asjaajamise koorma varju. Riik peab ettevõtlusele mõeldud toetusmeetmeid kehtestama seetõttu väga valikuliselt, keskendudes vaid kõige olulisematele kitsaskohtadele.  Maksumaksja raha kasutamisel on kontrollitavus ja läbipaistvus väga tähtsad, kuid igal kulutusel on ju lõpuks sisuline eesmärk, miks see üldse ette võetakse.Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks vähendada ettevõtetele langevat halduskoormust 20% võrra.

Tegu on vajaliku eesmärgiga, mis tähendab ju suuresti seda, et riik peab oma avalikud teenused muutma klientidele lihtsamini kasutatavaks. Nõukogude ajal tuli mõnes poes millegi ostmiseks saada letist esmalt paberilipakas selle hinnaga, minna sellega kassasse maksma ja siis kviitungiga tagas leti juurde kaupa kätte saama. Ilmselgelt ebaotstarbekas asjade korraldus. Sarnaseid aja- ja tööjõu raiskamise viise ei tohi olla ka avalike teenuste pakkumisel. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel on kõigil huvilistel võimalust halduskoormuse kalkulaatori abil seda koormust mõõta. Lihtne kalkulaator võimaldab ametnikel või ka teistel huvilistel arvutada, kui suurt ajalist ja sellest tulenevat rahalist kulu erinevad toimingud nende tegijale põhjustavad. Seeläbi saab paremini hinnata nende põhjendatust ning leida vähemkoormavaid lahendusi.Tarvis on tegeleda ka uute õigusaktide mõjude hindamisega, seda enam, et meie õiguskord on juba mõnda aega üsna terviklik ja  õigusloome maht langenud, mis võimaldab rohkem tegeleda kvaliteediga.

4) Maailmaga hästi ühendatud EuroopaEuroopa ei saa olla maailmale avatud kui me ei ole maailmaga ühendatud. Euroopa ei saa oma liikmesriike võrdselt kohelda kui mõni liikmesriik on raskesti ligipääsetav. Eesti huvides on parema taristu väljaehitamine nii Euroopa Liidu sees kui Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahel.Aastatagune tuhapilv näitas kui haavatavad me oleme juhul kui lennuliiklus ei toimi. Meie jaoks on olulised nii Rail Baltica projekt kui paremad teed. Euroopa Liit peab olema ühendatud hästi ka näiteks Venemaaga, idaühenduste väljaehitamine peaks olema üks Euroopa Liidu prioriteetidest.Eestit huvitavad ka paremad lennuühendused ning Euroopa Liidu  teha on siin open skies lepingute sõlmimine erinevate kolmandate partneritega ning samuti ka võrdse kohtlemise taganõudmine näiteks Venemaa ülelendude osas.

5) Liidusisest konkurentsi salliv EuroopaÜks valdkond kus minu seisukoht jääb kindlalt erinevaks näiteks Merkeli või Sarkozy nägemusest Euroopa Liidu suhtes on see kuivõrd lubatud on liidusisene maksukonkurents. Ma ei arva, et Euroopa Liit peaks liikuma ühtsete maksude poole.Oma selge väärtus on sellel, et Eestis on maksunõustaja vähelevinud amet ning nii inimesed kui ettevõtted saavad maksudeklaratsiooni esitada vaid mõne hiireklõpsuga.Kui Euroopa Liidu riikide maksupoliitikate ühtlustamine tähendaks kõigis riikides meil kasutatavaga sarnase maksusüsteemi sisseseadmist, siis poleks põhjust seda peljata. Paraku ei ole see reaalne ning tõenäoliselt jääks peale jääks mõni Lääne või Lõuna-Euroopa maksuskeem.

Eesti majandus ei ole veel nii tugev ning Eesti ettevõtted nii suured, et nad suurema maksukoormusega hakkama saaksid. Olen siinkohal nõus Danske Banki peaanalüütiku Lars Christenseniga, kes Äripäeva külgedel ütles, et kui  Eesti tahab vaeseks jäädagi, siis parim retsept selleks on kehtestada kulukas heaolusüsteem enne jõukaks saamist.

Maksukonkurentsi lubamise või ühtlustamisega seonduv teema on riikide võlaprobleemide lahendamine. Selleks mõeldud stabiliseerimisfondis osalemine on euroala riikide jaoks olnud põhimõtteline ja oluline samm, mis on astutud suurema kahju ärahoidmiseks. Iseküsimus on aga, mida see tähendab kaugemat tulevikku silmas pidades. Tulekahju puhkedes on esmane reaktsioon see ära kustutada. Konservatiivset eelarvepoliitikat ajavate riikide jaoks nagu Eesti seda on, on aga tähtis ka see, kuidas selliseid võlaprobleeme edaspidi vältida kavatsetakse. Solidaarne kinnimaksmine ei aita iseenesest kaasa nende kordumise vältimisele võimalik, et vastupidi.

6) Mõistlikke otsuseid tegev EuroopaEnergeetika ja rohemajandus on Euroopa Liidu ühed populaarsemad „uued“ teemad. Loogika ütleb, et rakendades Euroopa Liidus rangemaid keskkonnanõudeid paneme küll oma ettevõtted ajutiselt viletsamasse olukorda kui väljaspool majandusühendust tegutsevad ettevõtted, kuid lõpuks tasub see ära. Hoiame oma looduse puhtamana ning ettevõtted tegelevad usinasti innovaatiliste lahenduste ja toodete väljatöötamisega, mis annavad neile hiljem globaalsel turul konkurentsieelise.

Autor: Juhan Parts, Silvia Kruusmaa