Õpilasfirma – hea ettevalmistus tulevikuks

12. veebruar 2011, 14:27

Eesti pidevalt reformitav ja ometi aeglaselt muutuv haridussüsteem on teinud ettevõtlike inimeste arendamise suunas ootamatult suure sammu. Koolide uus õppekava sätestab nii majandus- kui ka ettevõtlusõppe gümnaasiumitasemes kinnitatud ainekavaga valikainetena. Lihtkeeles väljendatuna võiks selle lühidalt kokku võtta nii: kui õpilased tahavad, peab kool neile pakkuma võimaluse õppida koolis majandust ja ettevõtlust.

Majandusteadmiste vajalikkuse on kriisiaeg pimedalegi nähtavaks teinud: kinnisvara tagatisel võetud tarbimis- ja tohutute intressidega kiirlaenud, elamine üle oma võimete.

Tuleb tunnistada, et elementaarsete majandusteadmiste omandamine on hädavajalik juba enne gümnaasiumiaega. Kõige rohkem rumalaid ja ennast ja oma pere kahjustavaid otsuseid teevad just inimesed, kellel põhikool vaevu lõpetatud.  Jällegi lihtsustatult: juba noores eas peaks noorele SMS laenude võtmise ohud nii selgeks saama, et isegi purjus peaga (mil suur osa neist laenudest võetaksegi) käsi mobiilil neid numbreid valimast tõrgub.
Põhikooli õppekavasse siiski need teadmised ei mahtunud ja esialgu tuleb rõõmustada ka võimaluse üle algteadmisi gümnaasiumis omandada.

Kõrvuti majandusõppe võimalusega toodi kooli sisse ka ettevõtlus kui valikaine. See on vägagi tervitatav muudatus, kuigi küsimused, kas ettevõtlikkus on arendatav ja kas ettevõtjaks sünnitakse, on pidevalt eriarvamuste tallermaa. 19 aastat selles valdkonnas tegutsejana olen veendunud, et õigete meetoditega on võimalik ettevõtlikkust arendada ja ka ettevõtlust õpetada. Tõsi, kõige edukamad ettevõtjad on tõenäoliselt ka tulevikus need, kellel looduslik anne seostub omandatud (kasvõi elust enesest) teadmistega.  Keskmine, elus endaga toimetulev ja ennast teostav ettevõtja võib aga hea koolituse ja soodsa kasvukeskkonna puhul saada peaaegu igaühest.

Siin aga on oma osa kindlasti õpetamismeetoditel. Igav teoreetiline loeng või äriplaani koostamine ebahuvitaval teemal võib noori ettevõtlusest isegi eemale peletada.

Euroopas on läbi proovitud ja kõikjal väga häid tulemusi saavutanud õpilasfirma programm, mis Eestiski kasutusel juba alates 1992. aastast. Õpilasfirma ei ole lihtsalt õpilaste ettevõte, vaid süsteemne õppeprogramm, mille raames noored leiavad oma äriidee, toodavad, osutavad teenuseid, peavad raamatupidamist ja aruandlust ning jälgivad, et tegevus ka mingit kasumit annaks. Kooliaasta lõppedes lõpetavad ka õpilasfirmad oma tegevuse. Nendest edukamad on ennast ka pärisettevõteteks ümber registreerunud. Nii on tulnud Eesti turule Sten Saare valemivihikud, Karoli Hindriksi pehmed helkurid, Margus Potisepa Co2 kalkulaator koos puude istutamise teenusega.

Lisaks vähestele koolidele, kus õpilasfirma on majandustundide raames kohustuslik, luuakse Eestis sageli õpilasfirma õpilaste päris oma algatusena. Seega on väga raske väita, kas programmi läbinute hilisem edu on õppimise või isikuomaduste tulemus. Küll aga on programmi kauem kasutanud ja võrdlusuuringuid teinud Rootsis ja Norras tulemused õpilasfirmat vägagi toetavad. Kõige ilmekamad on aga Suurbritannia uuringud, kus õpilasfirma programmi on kasutatud juba 40 aastat mitmetes koolides kohustuslikuna. Programmi satub ettevõtlusest huvitatud lapsi kõrvuti nendega, kes pole sellele elus mõelnud.

Aasta tagasi otsisid britid lehekuulutuste ja erinevate teiste meetoditega üles 400 erineva aastakäigu õpilasfirmade õpilast ning nende kõrval vaadeldi teist 400-liikmelist kontrollrühma, kes programmi ei olnud läbinud. Osa vastanuid oli hiljuti kooli lõpetanud, osad olid aga juba oma tööelu lõpusirgel. Uuringu tulemused olid hämmastavad. Imestust ei tekitanud see, et õpilasfirma tegijad olid oma eakaaslastest kaks korda sagedamini loonud ettevõtte ja suurema tõenäosusega ka juhtisid seda. Sama on kinnitanud ka rootslaste ja norrakate uuringud. Üllas, et õpilasfirma programmi läbinute teenistus oli teistest kolmandiku võrra kõrgem ka palgatöötajatena ning nad olid oma karjääris märkimisväärselt edukamad.

Lisaks eeltoodule on õpilasfirma noortel olnud kergem valida esimest töökohta, kuna nad on teadnud paremini, millised on nende oskused ja huvid, nad on olnud oma valikutega rohkem rahul ja soovitavad programmi ka uutele noortele.

Arvan, et see, et õpilasfirma läbinud on hiljem edukamad ja õnnelikumad töötajad, tuleneb otseselt sellest, et nad tajuvad paremini ettevõtja võimalusi ning panuse ja hüvitise suhet. Oluline on ka positiivne suhtumine ettevõtlusesse ja ettevõtjasse, mis ilmselt võimaldab ennast töökohal paremini tunda ja realiseerida. Õpilasfirma programm on õpetanud meeskonnatööd ja juhtimist, teistega arvestamist, aga ka enese kehtestamist ja kindlasti vastutust ja kohusetunnet. Seda kõike läheb eduks vaja mistahes töökohal.

Eestis on praegu õpilasfirma programmi läbimas ca 5 % selleealistest noortest. Programm on hakanud rohkem levima, seda eelkõige Swedbanki ja EASi toetavate projektide tõttu. Käesoleval õppeaastal on Junior Achievement Eestis registreeritud 150 õpilasfirmat.  Noored osalevad õpilasfirmade laatadel nii Eestis kui teistes Euroopa riikides. Laatadel paistvad nad silma aktiivse müügi ja hea suhtlemisoskusega. Euroopa ettevõtlusõppe aasta suursündmus on igasuvine konkurentsitihe õpilasfirmade võistlus, kus Eesti on juba viiel korral olnud kolme parima hulgas ning 2009. aastal tunnistati Eesti õpilasfirma Roheline Jälg isegi Euroopa parimaks õpilasfirmaks.

Mis siiski takistab õpilasfirmade programmi levikut ja noorte ettevõtlikkuse arendamist Eestis? 5 % räägib vaid kasutamata potentsiaalist. Eelkõige pärsib arengut koolijuhtide hirm uue õppeaine ees. Korra õpilasfirma programmiga alustanud koolid aga on sellest sageli leidnud tuge ka teistele õppeainetele. Õpilasfirmas edukas olnud püsimatu noor on mitmelgi korral leidnud pärast eduelamust motivatsiooni ka teiste ainete õppimiseks ning mõnigi kool, mis pole eriti silmatorkav akadeemilistes ainete, on õpilasfirmaga endale nime teinud.
Uus õppekava on senisest märkimisväärselt rohkem ettevõtlust toetav, kuid noored ei tea, et soovi korral pakub see neile võimaluse õpilasfirma programmiga tegelda. Veel vähem teavad sellest lapsevanemad, kelle hääl aga võib olla kooli valikutes otsustav.

Inglismaa tulemused võiksid meid panna mõtlema ning ettevõtlike inimestena ka tegutsema oma laste ja uue põlvkonna õnnelikuma tuleviku nimel.

Arvamusartikli autor on Epp Vodja, SA Junior Achievement Eesti direktor


 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
15. February 2011, 18:12
Otsi:

Ava täpsem otsing