Eurole üleminek tõi sadadele ettevõtetele topelttööd

Küll aga on nii mõnigi ettevalmistustöö unarusse jätnud ettevõte pidanud tegema sisuliselt topeltööd, et firmat toimivana hoida.

Riiklikul tasandil oli eurole üleminekuks valmistumine veelgi põhjalikum kui milleeniumi vahetusel IT-süsteeme ähvardanud probleemi ennetamine. Riiklikud IT-süsteemid toimisid ning kui oligi oodata teenusekatkestusi, anti sellest aegsasti teada ning tuldi üleminekuga toime lubatud rikkeaja piires. Ainult häid sõnu saab öelda ka pankade, kaupluste, tanklate ja paljude teenindusettevõtete kohta: kaardimaksed toimisid praktiliselt katkestuseta, raha sai automaadist välja võtta uue aasta esimestel tundidel, teenindusettevõtetes sai maksta mõlemas vääringus ning internetipangas toimetada juba 1. jaanuaril. Seega: tulemus vastas igati korralikule ja pikaajalisele ettevalmistustööle.

Sama ei saa aga öelda ettevõtete kohta. Euroks valmisolek oleks mullu teisel poolaastal pidanud olema kõigi ettevõtete prioriteet number 1, kuid kahetsusväärselt suhtusid paljud euro tulekusse väga kergekäeliselt. Paljud firmad testisid eurole üleminekut ja majandusinfo konverteerimist uude vääringusse eelmisel poolaastal ning lahendasid juba eos kõik võimalikud probleemid. Siiski oli ka palju neid ettevõtteid, kes asusid toimetama alles jaanuari esimestel tööpäevadel. Tagajärjed ei lasknud end kaua oodata.

Selgus, et on ettevõtteid, kes kasutavad veel väga vanu tarkvaraversioone või konkreetse firma jaoks spetsiaalselt loodud IT-lahendusi, mis ei toetanud automaatset äriandmete konverteerimist eurole. Kuna see tuli välja aga alles uuel aastal, siis oli nii mõnegi ettevõtte töö jaanuari esimestel nädalatel tõsiselt häiritud: näiteks arvete väljastamisel või aruannete koostamisel tuli kasutada Wordi ja Excelit ning teha kogu töö käsitsi. Kõik ilmnenud probleemid on küll mõistliku ajaga lahendatavad, kuid need tekitavad siiski närvikulu, lisatööd ja unetuid öid.

Millised on eurole ülemineku õppetunnid? Niivõrd suuri ja kogu ettevõtet hõlmavaid protsesse ei saa teha aegsasti valmistumata ning testimata. See kehtib ka väiksemate ettevõtete kohta, kuigi neil on vähem töötajaid, et IT-probleemide lahendamise või süsteemide mittetoimimisest tingitud lisatööga paindlikult toime tulla. Majandusinfosüsteem on tänapäeval seotud ettevõtte pea iga äriprotsessiga ning isegi sularahaga arveldamine on praktiliselt võimatu, kui majandustarkvara ei toimi. Seega on pikaajaline ettevalmistus ainus viis, kuidas ära hoida võimalikud tõrked firma töös.

Eurole ülemineku protsess ei ole veel möödas. Kuna veebruaris asutakse kokku võtma jaanuarikuu majandustulemusi ja koostama uue aasta esimesi maksudeklaratsioone eurodes, tekitab see probleeme just nendele ettevõtetele, kes on jätnud eurole ülemineku protsessi käesoleva aasta algusesse. Kui probleemid peaksid ilmnema, on kindlasti soovitav kontakteeruda oma tarkvara esindajaga, mitte aga üritada neid muresid ise lahendada. Tarkvarafirmadel on põhjalik kogemustepagas ning nad suudavad aidata kõige kiiremini.

Autor: 1185-aripaev