Sookvoodid: ühe probleemi asendamine teisega

1185-aripaev 15. veebruar 2011, 06:59

Tänases Äripäevas räägib üks Norra mõjukamaid naisettevõtjaid sookvootide vajalikkusest. Tasahilju on see teema pead tõstmas ning ühes Euroopa riigis teise järel tekib selleteemalisi algatusi ning ka mõttevahetusi.

Me väikeses ühiskonnas tervikuna on naised enamuses. Jah, on tõsi, et ministrite seas on naised vähemuses. Ka riigikogus. Ja isegi hetkel käimasolevatel riigikogu valimistel on naiskandideerijaid meestest oluliselt vähem. Kas kvoodid aitaks? Kui see üldse on probleem. Kui kvoot oleks imerohi, mis igasuguse ebavõrdsuse ühiskonnast koheselt kaotaks, et kui piisaks vaid kvootide kehtestamisest, kirjutaks Äripäev kvoodindusele saja käega alla.

Äripäev on põhimõtteliselt vastu kõiksugu kvoodindusele, seadustatud eranditele ja ülemäärasele reguleerimisele. Me usume, et turg ise loksutab asjad paika. Näiteks viitavad nn naistekvoodi pooldajad ühe aju-uurija töödele, milledest nähtub, et naised tabavad kiiremini ära konkurentide nõrkused, ning, et ettevõtted, mille eesotsas on rohkem naisi, on seetõttu kasumlikumad. Aga näidake meile üht ettevõtjat, kes kiusu pärast jätab kasumi teenimata, peaasi, et ei peaks naist palkama. Vabandage väljendust, aga nii lolli inimest tahaks lausa näha ja intervjueerida.

Erinevalt paljudest kolmanda maailma riikidest elame me maailmas, kus mehed ja naised on võrdsed – mõlema soo esindajad tohivad riigikogu valida, mõlema soo esindajad võivad teha täpselt sellist tööd, mis neile meeldib. Täna kehtiva Eesti Vabariigi põhiseaduse § 12 sätestab, et kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Põhiseaduse § 11 ütleb, et õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega ning need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Seega, inimese õigust kandideerida talle meeldivale töökohale ei saaks justkui põhiseadust usaldades keegi ära võtta.

Ütlete, et kvootidele tuleb üleminekuaeg, et ühtki valesoolist päeva pealt lahti ei lasta. Aga oletagem, et kvoodi alusel töökoha saanu lahkub töölt, tema ametikohale kuulutatakse välja uus konkurss. Kas töölesaamise tingimus: naine/mees, on seaduslik?

Äripäev usub, et kui kellelgi on piisavalt ambitsioone saamaks suurfirma juhatusse, riigikokku või valitsusse, siis suure tõenäosusega saavutab ta selle oma sihikindla tööga tänagi. Neid, kel sellised sihid puuduvad, ei pane ka sookvoodid edasi pürgima.

Teiseks on ju alandav, kui kellegi töölesaamine, edutamine, karjäär sõltub mingist kvoodist. Kes tahaks olla esimene minister, kes saanud ametisse pelgalt sootunnuste abil? Kas häbi ei oleks? Kuid sugu ei peaks ju olema mingi raske haiguse diagnoos, puue, või nooruses tehtud rumalus, mida häbeneda.

Äripäev ei ütle, et probleemi üldse poleks, kindlasti on Eestiski juhte, kes eelistavad uue inimese palkamisel vaid mehi. Või naisi. Kuid kvootide kehtestamine ei ole probleemide lahendamine – see on lihtsalt ühe probleemi asendamine teisega. Nagu suitsetamise asendamine nikotiininätsudega. Või kasiinosõltlase suunamine Eesti Lotosse.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    15. February 2011, 07:00
    Otsi:

    Ava täpsem otsing