Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Turism on maailma võimsaim propagandakanal

18. veebruar 2011, 10:53

Täna, XX turismimessi TourEst päevil meenutan tihti jaanuarit 1991 ja Helsingi rahvusvahelist turismimessi Matka, meenutab tänases Äripäevas Eesti Turismifirmade Liidu juhatuse liige Daisy Järva.

Just seal oli esmakordselt oma väljapanekuga esindatud ka Eesti. Läksime Helsingisse Eesti Turismifirmade Liidu vedamisel, et Eestile promo teha, et Eesti turismiettevõtjale leivateenimisvõimalusi leida. Kaasas oli meil sini-must-valge, kohandasime mingi toika lipuvardaks ja panime oma stendi püsti. Tõenäoliselt oli see esimene kord, kus Eesti lipp taas nii uhkelt tuhandetele soomlastele lehvis. Moskva Inturisti bossid käisid küll korraldajate juures kaebamas, et eestlased rikuvad jämedalt rahvusvahelist õigust, aga soomlased andsid õiguse meile. Nii lehviski sini-must-valge uhkelt messi lõpuni, mõnel vanemal soomlasel tõi Eesti lipu taasnägemine pisaragi silmanurka ja turismiäri läks meil hästi.

Ja vaevalt Helsinki messilt tagasi, tekkis meil turismifirmade liidus küsimus: kas meie ei suuda turismimessi korraldada? Panime kuupäevad paika – mess toimugu 1-3. novembrini 1991. Täna võib öelda, et see viie inimese hulljulge otsus (taustaks talongimajandus, tankid Riias, Vilniuse ja Tbilisi sündmused) osutus õigeks. Augustis sai Eesti lõplikult vabaks ning esimese rahvusvahelise TourEsti pidasime juba vabas Eestis. Soomlased ei jõudnud ära imestada, kuidas ilma igasuguste kogemusteta professionaalse üritusega hakkama saime. Aga saime! Ja olime Baltikumis esimesed! Tegelikult olid turismiettevõtjad Eestis ka esimeste seas, kes ekspordile orienteerusid.

Kuid kas turismisektor on viimase 20 aastaga arenenud? Formaalselt kindlasti. 1992 kuulutas valitsus turismi prioriteetseks majandusvaldkonnaks. Turismi on riikliku juhtimise all reformitud. Tänaseks on turism liikunud kultuuriministeeriumi alluvusest majandusministeeriumi haldusalasse ja sealt otsaga EASi juhtimise alla.Prantsusmaal on aga turismiministeerium, Iirimaal turismi- ja transpordiministeerium, Soomes turismiarenduskeskus MEK.

Turism on oluline majandusharu. Kogu Euroopa Liidus annab turism tööd 9 miljonile inimesele. Üle 7% EL väikeste ja keskmiste ettevõtete sissetulek tuleb turismist. Turism moodustab ELi teenuste ekspordist 30%, kogu ekspordist 5%. ELi SKPs on turismi panus kolm korda suurem kui põllumajandus-, suurem kui ehitus-, kütuse- või energeetikasektoril. Targa poliitikaga saab turismitööstust jõuliselt soovitud suunas arendada. On esmatähtis, et erasektor strateegilisse planeerimisse kaasataks. Erasektor vajab avaliku sektori näol partnerit, tugevat ja stabiilset tuge.

Ka meil Eestis, eriti poliitringkondades liigub erinevaid turismijuhtimise skeeme. Kuid lähtuks põhimõttest, et pole tähtis, mis värvi kass on, peaasi, et hiiri püüab?! Riigi ülesanne on ju tagada erasektorile stabiilne ettevõtluskeskkond. Erasektor teeb äri, teenib tulu ja maksab makse. Turismitööstus on arengumootor, ääremaade arendaja ja töökohtade looja.

Turismitootel kui ekspordiartiklil on suured eelised. Turismi pole vaja transportida, ostja tuleb kaubale ise järele. Aga ostja tuleb kohale meelitada. See nõuab nii vahendeid kui ka nutikat turundust. Arenenud riikide elanikkond vananeb. Järjest suuremat tähelepanu pööratakse elukvaliteedile, ehk on tervise- ja heaolutooted me nišš? Turismitööstus on ju diplomaatia rohujuure tasandil, see on maailma üks mõjuvõimsamaid propagandakanaleid.

Eesti ei ole ainult koorilaul ja käpikud. Eesti märk vajab selget postisiooni. Juba 1936. aastal kirjutas Tänapäev: “Et püsida võitlusvõimelisena, on meilgi vaja turismi ebajumalaid, mida vastu seada Soome tuhandetele järvedele, Norra fjordidele ja põhjavalgusele, Leedu Niida ümbruse düünidele, Läti idüllilisele Liivimaa Šveitsile.” Me oleme väikesed ja tublid, meil on kolm lõvikutsikat riigivapil, meil on ristirüütlite ja hansalinnakultuur, kirev ajalugu, kaunis ja puutumatu loodus, oleme kõrgelt haritud ja ambitsioonikad. Tänu Edgar Valterile on meil Pokumaa, Iloni Imedemaa, küll saame ka Lottemaa. 2015. aastaks peaks valmis saama maailma suurkuju Arvo Pärdi rahvusvaheline keskus. Meil ei ole vaja otsida värve, millega teistest erineda. Meil on oma sinimustvalge, meil on suitsupääsuke, rukkilill ja tammepuu, meil on geenitehnoloogia ja e-valitsus.

Oleme osa globaliseeruvast maailmast. Eesti positiivse imago kujundamine eeldab kokkulepet ja koostööd nii riigi, suurfirmade kui ka üksikettevõtjate vahel. Eesti viimine maailmakaardile on võimalik meie kõigi ambitsioonikuse ja visadusega. See on pikk ja pidev protsess.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
22. February 2011, 11:42
Otsi:

Ava täpsem otsing