Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ühispank, hüppelaud rikaste edetabelisse
Otse loomulikult saab seda pealkirja võtta üks-üheselt – finantssektoris liigubki suur raha ning suur raha ja suur vastutus tähendab ühtlasi suuri palku ja suuri boonuseid. Kuid mitte palgarahast ei räägi Äripäeva tänane kaanelugu. Me räägime palgatöö kõrvalt ja palgatöö arvel teenitavast rahast.
Äripäeva tänane kaanelugu räägib, et SEB Panga juhatuse esimees Riho Unt on kümne aastaga teinud muljetavaldava karjääri, kuid tema karjääril on ka varjukülg – pangajuhi töö kõrval on tal otsene side ettevõtetega, mille tegevus ristub tema tööandja huvidega. Äripäeva teada omab Unt peidetud osalust ettevõttes, mis takistab SEB Pangale laenu tagatiseks panditud kinnisvara müümist. Lisaks on Undil meie andmeil peidetud huvid firmas, mis on mitmes kampaanias SEB partner olnud.
Kui kõik on korras, siis miks Unt keerutab? Miks tuleb talle asjaolu, et aitas sõpru enda kontolt firma stardikontole raha kandes, meelde alles teises voorus? Kui kirjad firmale, millega sul muud seost pole kui head sõbrad selle omanikeringis, on mitu aastat sulle koju käinud, siis kas see ei peaks kohe meelde tulema?
Äripäeva arvates on me tänases loos nii mõndagi sellist, mis SEB Rootsi emapanga juhtides tähelepanu peaks äratama. Eriti küsimus: kas Unt on usaldusväärne? Millise signaali see panga klientidele saadab? On ju sadu kordi korratud, et pank müüb usaldust. No ei ärata usaldust see pank.
Meenutuseks kaks artiklit: „Ühispank ajas Ain Hanschmidti juhtimisel poliitikat, mis soosis selgelt tema enda ärikompanjone ja mille tulemusena nüüd juba endine pangajuht ka ise kopsaka aktsiapaki omanikuks sai,“ kirjutasime 8. septembril 2005.Ja teine: „Kuni käesoleva aasta maini Ühispanga korporatiivpanganduse divisjoni juhtinud Margus Kangro on suutnud oma endise ülemuse Ain Hanschmidti eeskujul soetada Viru Keemia Grupis 95 000 krooniga osaluse, mille tegelik väärtus ulatub sadadesse miljonitesse,“ kirjutasime 29. septembril 2005.
Praegu on Hanschmidt Äripäeva rikaste edetabelis auväärsel kuuendal kohal. Tema osaluste väärtuseks erinevates ettevõtetes hindasime mullu sügisel 1,51 miljardit krooni (96,6 miljonit eurot). Kangro oli oma 992 miljoni krooni (63miljonit eurot) väärtuseni küündivate osalustega sessamas edetabelis 17. kohal. Muidugi, selles mõttes on me tänase artikli pealkiri „Väike Hanschmidt“ õige – Unti me viimases rikaste edetabelis polnud. Kuid kauaks?
Põhiküsimus ongi: kas SEB Panga praegune juht astub eelkäijate jälgedes? Kas ka praegune juht annab panga aktsionäride varaga riskeerides oma sõpradele-tuttavatele suuri võimalusi, kasseerides ettevõtmiste võimaliku edu korral osaluse? Äripäeva huvitab, mida arvavad SEB Rootsi emakontori inimesed. Ehk et kas ongi normaalne, et üks pangajuht on osanik ettevõttes, mis üritab samale pangale kahjumit tekitada?
Muidugi on ka võimalik, et me allikad vassivad, et faktid ja dokumendid eksitavad, et Unt ongi puhas, et ta ei valeta oma tööandjale. Sellisel juhul on tegemist muidugi lihtsalt inimliku tragöödiaga - Unt on sel juhul üks neist paljudest, kes on raha pärast sõpradega tülli pööranud/pööramas. Kuidas sa ikka vaatad hea pilguga otsa sõbrale, kes su tööandjale käkki keerata üritab?
Autor: 1185-aripaev