Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ühispank, hüppelaud rikaste edetabelisse

    Otse loomulikult saab seda pealkirja võtta üks-üheselt – finantssektoris liigubki suur raha ning suur raha ja suur vastutus tähendab ühtlasi suuri palku ja suuri boonuseid. Kuid mitte palgarahast ei räägi Äripäeva tänane kaanelugu. Me räägime palgatöö kõrvalt ja palgatöö arvel teenitavast rahast.

    Äripäeva tänane kaanelugu räägib, et SEB Panga juhatuse esimees Riho Unt on kümne aastaga teinud muljetavaldava karjääri, kuid tema karjääril on ka varjukülg – pangajuhi töö kõrval on tal otsene side ettevõtetega, mille tegevus ristub tema tööandja huvidega. Äripäeva teada omab Unt peidetud osalust ettevõttes, mis takistab SEB Pangale laenu tagatiseks panditud kinnisvara müümist. Lisaks on Undil meie andmeil peidetud huvid firmas, mis on mitmes kampaanias SEB partner olnud.
    Kui kõik on korras, siis miks Unt keerutab? Miks tuleb talle asjaolu, et aitas sõpru enda kontolt firma stardikontole raha kandes, meelde alles teises voorus? Kui kirjad firmale, millega sul muud seost pole kui head sõbrad selle omanikeringis, on mitu aastat sulle koju käinud, siis kas see ei peaks kohe meelde tulema?
    Äripäeva arvates on me tänases loos nii mõndagi sellist, mis SEB Rootsi emapanga juhtides tähelepanu peaks äratama. Eriti küsimus: kas Unt on usaldusväärne? Millise signaali see panga klientidele saadab? On ju sadu kordi korratud, et pank müüb usaldust. No ei ärata usaldust see pank.
    Meenutuseks kaks artiklit: „Ühispank ajas Ain Hanschmidti juhtimisel poliitikat, mis soosis selgelt tema enda ärikompanjone ja mille tulemusena nüüd juba endine pangajuht ka ise kopsaka aktsiapaki omanikuks sai,“ kirjutasime 8. septembril 2005.Ja teine: „Kuni käesoleva aasta maini Ühispanga korporatiivpanganduse divisjoni juhtinud Margus Kangro on suutnud oma endise ülemuse Ain Hanschmidti eeskujul soetada Viru Keemia Grupis 95 000 krooniga osaluse, mille tegelik väärtus ulatub sadadesse miljonitesse,“ kirjutasime 29. septembril 2005.
    Praegu on Hanschmidt Äripäeva rikaste edetabelis auväärsel kuuendal kohal. Tema osaluste väärtuseks erinevates ettevõtetes hindasime mullu sügisel 1,51 miljardit krooni (96,6 miljonit eurot). Kangro oli oma 992 miljoni krooni (63miljonit eurot) väärtuseni küündivate osalustega sessamas edetabelis 17. kohal. Muidugi, selles mõttes on me tänase artikli pealkiri „Väike Hanschmidt“ õige – Unti me viimases rikaste edetabelis polnud. Kuid kauaks?
    Põhiküsimus ongi: kas SEB Panga praegune juht astub eelkäijate jälgedes? Kas ka praegune juht annab panga aktsionäride varaga riskeerides oma sõpradele-tuttavatele suuri võimalusi, kasseerides ettevõtmiste võimaliku edu korral osaluse? Äripäeva huvitab, mida arvavad SEB Rootsi emakontori inimesed. Ehk et kas ongi normaalne, et üks pangajuht on osanik ettevõttes, mis üritab samale pangale kahjumit tekitada?
    Muidugi on ka võimalik, et me allikad vassivad, et faktid ja dokumendid eksitavad, et Unt ongi puhas, et ta ei valeta oma tööandjale. Sellisel juhul on tegemist muidugi lihtsalt inimliku tragöödiaga - Unt on sel juhul üks neist paljudest, kes on raha pärast sõpradega tülli pööranud/pööramas. Kuidas sa ikka vaatad hea pilguga otsa sõbrale, kes su tööandjale käkki keerata üritab?
     
    Autor: 1185-aripaev
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Netflix sai miljoneid kliente juurde, kuid aktsia langes ikka
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Järjekordne Telia MeetUp toimub juba 30. mail
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.