Advokaat: sõidukit müües usalda, kuid kontrolli

21. veebruar 2011, 10:22

Pealiskaudsus sõiduki müümisel võib tuua kaasa trahvi, kirjutab tänases Äripäevas advokaadibüroo Eversheds Ots & Co vandeadvokaat Tambet Toomela.

Sõidukeid puudutavate tehingute puhul on praktikas küllaltki tavaline, et ostja ja müüja vormistavad sõiduki võõrandamise Maanteeameti veebilehel kättesaadaval müügilepingu blanketil, mille järel jätab ostuhinna kätte saanud müüja kogu edasise asjaajamise ostja hooleks. Sealhulgas peaks sõidukile ja sellega seotud dokumentidele valduse saanud ostja registreerima ka sõiduki omandi ülemineku riiklikus liiklusregistris.

Hiljem võib tulla heas usus tegutsenud müüjale aga ebameeldiva üllatusena, et ostja ei ole sõiduki omandi üleminekut registreerinud. Praktikas on sagenenud juhtumid, kus selline üllatus saab müüjale teatavaks Politsei- ja Piirivalveameti saadetud trahviteate kaudu, mille kohaselt on müüjale kui registrijärgsele omanikule määratud kiiruskaamera abil salvestatud info põhjal hoiatustrahv.

Kindlasti peab müüja talle hoiatustrahvi määramist ebaõiglaseks ja edastab Politsei- ja Piirivalveametile kaebuse, kus toob välja, kes oli tegelik sõiduki kasutaja.

Sellest hoolimata soovib kirjeldatud olukorras iga müüja, et sarnane juhtum enam ei korduks. Selleks on ainuvõimalik lahendus tagada liiklusregistris omandi ülemineku registreerimine selliselt, et sõiduki uue omanikuna nähtub ostja. Vastavalt liiklusseadusele saab aga omandi ümberregistreerimisel olla liiklusregistrisse andmete esitajaks üksnes omanik, kelleks on ostja. Tuleb silmas pidada, et ostja omandas sõiduki müügilepingu alusel juba sõidukile valduse saamisega. Õiguslikult tekibki omand sõidukile juba lepingu sõlmimise ja valduse saamisega, mitte omandi registreerimisel liiklusregistris.

Seetõttu on müüjal tarvis otsida üles ostja, kes sõiduki omandi liiklusregistris enda nimele vormistaks. Paraku ei pruugi ostja olla enam nii lihtsalt kättesaadav. Näiteks võib ta olla Eestist lahkunud või lihtsalt passiivne. Sellises olukorras ei jää müüjal muud üle, kui teha kohalikule liiklusregistri büroole enda käes oleva müügilepingu eksemplari põhjal avaldus, mille kohaselt sõiduk on võõrandatud. Avalduse alusel teeb liiklusregistri volitatud töötleja registrisse võõrandamismärke, mis võib müüjat aidata edasistes ebameeldivates kokkupuudetes Politsei- ja Piirivalveameti või muude asutustega, kuid jätab müüja endiselt liiklusregistrisse omanikuna.

See tähendab ühtlasi, et müüja võib ka edaspidi oodata ostja kiiruseületamiste eest koostatud trahviteateid. Kas müüja kunagi ka vabaneb registrijärgse omaniku staatusest sõiduki suhtes, mis talle enam ei kuulu, sõltub Maanteeameti liiklusregistri büroo ametnike otsustustest ja ka müüja valmisolekust oma õiguste kaitseks kohtu poole pöörduda.

Kokkuvõtlikult tuleb kõigile sõidukite müüjatele soovitada veendumist selles, et ostja kantakse sõiduki võõrandamisel uue omanikuna liiklusregistrisse. Soovitav on viibida koos ostjaga kohalikus liiklusregistri büroos ja veenduda, et ostjale väljastatakse uus sõiduki registreerimistunnistus, kuhu on omanikuna märgitud ostja.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
21. February 2011, 10:22
Otsi:

Ava täpsem otsing